Ja ilu sünnib. Keset pruuni muda lögast kõntsa: sumin, värin, idanemine, paljunemine, vohamine. See on looduse jõud, madalamal kui muru, juurdumas tumedates sügavustes, küündimas hella valguse sooja tolmnema. Ja seda ei ole võimalik hoida tagasi, ja kevad tärkab, ja suvi lokkab… üks kord, ja alati, ja igavesti.
LOODUSE ÜLESTÕUSU näitust saab külastada alates 20. märtsist A-Galerii müügisaalis ja näitus jääb avatuks 30. juunini 2026.
Osalevad kunstnikud:
Anneli Tammik, Ene Valter, Erle Nemvalts, Ester Faiman, Guntis Lauders, Harry Tensing, Henry Mardisalu, Hyrv, Katrin Kosenkranius, Keesi Kapsta, Keiu Koppel, Kertu Tuberg, Krista Laos, Krista Lehari, Liisbeth Kirss, Lisa Kröber, Margit Paulin, Mari Pärtelpoeg, Merike Balod, Michael Schoorl, Robert Idvani, Riin Somelar, Tanel Veenre, Urve Küttner, Viktorija Lillemets, Ülle Voosalu
LÕPMATU TÜDRUKUEA SÄRA JA SILLERDUS trotsib maailma, kus siiani domineerivad vananenud ja igavad nägemused soorollidest, iluideaalidest ning vaimsest ja füüsilisest küpsusest. Tüdrukuks olemisest inspireeritud ehted on jätkuks Liisbeth Kirsi eelmisel aastal kaitstud magistritööle MU SÕBRANNAD ON MIMMUD.
“Ma ei infantiliseeri end, kui ütlen: “Ma olen kõigest üks tüdruk!” Sest olla igavene tüdruk, on olla mänguline, hooliv ja kirglik! Charli XCX on tituleerinud selle brat suveks – me oleme kõik natuke katki, ärevil ja meil on pidevalt kiire, aga parim aeg elamiseks on nüüd ja praegu.
Niisiis helista oma sõbrannadele, mine peole, nuta vetsus, klõbista kontsadel, pea pidžaamapidusid, kleebi seinale poster oma lemmik artistist, tee endale nabaneet, ole cringe! Maailm vajab rohkem tüdrukuid, õnneks igaühe meie sees on ta olemas… otsi see tüdruk üles!” hüüab Liisbeth Kirss.
Liisbeth Kirss (1996) on ehtekunstnik, kes on peamiselt keskendunud dekoratiivsetele hambavõredele ehk grillzidele. Tema tööd on inspireeritud mimmundusest, naistevahelisest sõprusest, pidudest ning oma kodukohast. 2023. aastal lõpetas ta Eesti Kunstiakadeemia magistrikraadiga ehtekunsti suunal. Kirss tegutseb peamiselt Pärnus, populariseerides grillze ning ajades sealset feministlikku beibebaari nimega KRÕHVA.
Ülekandemaagia põhimõttest kantud, peamiselt pullimunade põhjal loodud teosed tõmbavad tähelepanu mehelikkuse äärmuslikele stereotüüpidele. Kunstniku valmistatud regaaliad kommenteerivad maskuliinsust promovate mõjuisikute kaheldavaid motiive ja ilmavaateid. Sotsiaalmeedias figureerivate eluõpetajate kõledasse maailma sukeldumine võib osutuda tervisele kahjulikuks, lähisuhteid laastavaks ning laiemas mõttes ühiskonnale ohtlikuks. Oma töödega vastandub Laur alfaisastest prohvetitele naeruvääristades nende teguviise.
“Mehelikkus on muutunud kosmeetiliseks karikatuuriks, kus välised aspektid muunduvad kandja olemuseks. Õigel mehel on palju raha, kallid autod, villa Hispaanias (või vähemalt mõis Läänemaal), maitsetud kuldketid ja klotserid, jõusaali kuuspakk ning kuulekas naine.
Kuidas peaksid käituma need mehed, kes ei taha olla vallutajad, juhid või superkangelased? Kui mulle ei meeldi lahendada vaidlusi rusikate abil, kui ma ei oska raha teenida, kui naine haugub vastu ning nõelakartus välistab isegi tätoveeringute tegemise? Kas ma olen üldse õige mees?
Kui ma teen endale Andrew Tate’i või Joe Rogani väärilise regaalia, kas ma muutun sellest mehelikumaks? Kui ma sööksin ära Jordan Petersoni või Mihkel Kunnuse munad, kas mul oleks lootust saada meheks? Või pean ma ikkagi lihtsalt oma toa korda tegema ja trenni minema?” küsib Valdek Laur.
Valdek Laur on kunstnik, kes tegutseb nii ehte- ja metallikunsti kui ka digitaalkunsti valdkonnas. Tal on bakalaureusekraad Eesti Kunstiakadeemiast ehte ja sepise erialal ning reklaami ja meedia erialal Tallinna Ülikoolist. Laur on näidanud oma töid isiku- ja grupinäitustel Eestis, Lätis ning mujal Euroopas. Tema peamisteks huvideks on eelajaloolised mütoloogiad, spekulatiivne politoloogia ja futuroloogia. Laur on avaldanud artikleid tehnoloogia ja generatiivsete masinõppemudelite teemal ning on lektor Tallinna Majanduskoolis ja Eesti Kunstiakadeemias.
A-Galerii Seifis avaneb läbilõige kohalike ehtekunstnike lõppeva aasta suundumustest aastanäitusega NÄITUS-MÜÜK 2020, mis on huvilistele avatud alates teisipäevast, 8. detsembrist. Näitus kestab 30. jaanuarini 2021.
Näitus koondab üle 30 ehtekunstniku viimase aasta loomingut ning võtab lähtepunktiks uskumatu, usutava ja enneolematu aasta keerdkäigud, et arhiveerida selle kaost ja ilu. Aastanäituse ehted on ka müügis ning ainulaadseid autoritöid on võimalik endale soetada terve näituse kestvuse aja.
Näituse juhtmõte on uurida kunstnikelt, kuidas on 2020. aasta oma vääramatu jõuga mõjutanud nende elu ja loomingut. Lõppev aasta on endas kandnud palju ärevust ja muret teadmatuse ees, kuid samas andnud ka võimaluse ootamatult teisiti kulgevas ajas senisest enam süveneda kohal olemisse. Eraldatusest leiab inspiratsiooni, vajalikku rahu ja aega, et hinges olevaga tõtt vaadata ning see vormi valada.
Ehtekunstnik Liisbeth Kirss: “Selle aasta piirangud sundisid mind võtma pausi, läbi mille sain rahulikult mõelda või ka mitte mõelda oma loomingu üle. Tunnen, et see oli väga vajalik ja kuidagi muud moodi see ei olekski saanud juhtuda.”
Samas on ka kunstnikke, kelle jaoks pakilised argimured suruvad loominguga tegelemise tagaplaanile, sest majanduslik olukord kannatab koroonaviiruse tõttu. “Hiljuti jäin oma ateljeest ilma, kuna see asus vanalinna tuntud restorani majas ning restoran läks pankrotti. Seega on pandeemial päris otsesed mõjud loometööle,” ütleb kunstnik Anni Kagovere. Kunstniku Claudia Lepiku sõnul pole tema loomise rütm hetkel muutunud ja teekonnad, mis kunstnik igapäevaselt võtab, on endiselt sama tagasihoidlikud nagu nad enne pandeemiat olid.
A-Galerii on kohaliku ehtekunsti kodugalerii ning kohtumispaik, kus saab tutvuda üle saja erineva autori loominguga. A-Galeriis avaneb Eesti ehtekunsti lugu läbi erinevate generatsioonide, vormide ja ideede. Toimides nii müügi- kui näitusepinnana, esindab A-Galerii Eesti professionaalsete ehtekunstnike erinevaid põlvkondasid ning koolkondi. Iga käsitööna valminud ehe on kordumatu ning kannab endas autorile ainuomast käekirja ja kontseptsiooni, mis on teostatud meisterliku tehnikaga.
Näitusel osalevad järgmised kunstnikud:
Krista Laos, Ive-Maria Köögard, Mari Pärtelpoeg, Ülle Mesikäpp, Anne Roolaht, Tea Vellerind, Ihan Toomik, Anni Kagovere, Kertu Vellerind, Mari Relo-Šaulys, Adolfas Šaulys, Urve Küttner, Liisbeth Kirss, Ulvi Haagensen, Ülle Voosalu, Tamara Sergijenko, Claudia Lepik, Ivar Kaasik, Ane Raunam, Kadi Kübarsepp, Ülle Kõuts, Keesi Kapsta, Katrin Veegen, Raili Vinn, Merike Balod, Margit Paulin, Aino Kapsta, Kristi Paap, Kätrin Beljaev, Erle Nemvalts, Melitina Balabin, Nikolai Balabin, Marita Lumi, Ene Valter, Viktorija Lillemets, Rita-Livia Erikson, Sille Luiga, Kristiina Laurits.
Sille Kima, A-Galerii galerist ja kuraator: “Ühest aknast jääb Maire Morgen Hääle loomingust põhjaliku tagasivaatenäituse tegemiseks kahtlemata väheks. Morgen Hääle looming ja panus kohalikku kunstilukku on kaalukas. Kunstnik ja kuraator Kaisa Maasik on öelnud, et aastal 2020 on kaasaegsed kunstnikud hübriidid, kelle põhilised huvid annavad aimu nende ametist, kui nad poleks kunstnikud. Maire on olnud hübriid algusest peale. Monumentalistina, avaliku ruumi kunsti loojana, metallikunstniku, disaineri, projekteerija ning näituste korraldajana vajaks ta suurt pinda ning sügavat sissevaadet. Käesolev aknanäitus on esimene järjehoidja.”
Maire Morgen Hääl (1939) on metallikunstnik. Õppinud Eesti Kunstiakadeemia (toona ERKI) metallehistöö erialal, töötas Maire Morgen Hääl pikalt Tallina Tehnikaülikooli (toona Tallinna Polütehniline Instituut) eksperimentaalkonstrueerimisosakonnas kunstnik-disainerina, kus ta projekteeris ja valmistas detaile katseseadmetele, mida ülikooli teadlased oma eksperimentideks vajasid. Lisaks tuli ette ka juhuslikumat laadi töid – näiteks aurahad ja medalid rektoraadi või partei jaoks tähtsatele külalistele.
Omaloominguna lõi Hääl nõukogude perioodil eelkõige monumentaalvorme – skulptuure, pannoosid, sepiseid, piirdeid, valgusteid – avalikku ruumi. Tema tööde hulka kuuluvad sepised Glehni lossis ning Õnnepalees, samuti monumentaalskulptuur “Üliõpilased” TalTechi peahoone ees, Narva Linnahaigla kabeli pannoo “Deemon”, sepisvalgustid Aldo Vinkeli eramus Tallinnas Nõmmel, valgustid Rahvusraamatukogus, endises Eesti Panga hoones (Kinga 1), Kaulbarsi palees Tallinas Toompeal (Kohtu 8), Pärnu Kiirabijaamas, Vainupea kabelis ja mujal. Aastast 2008 on Hääl valmistanud Rahvusraamatukogu auhinda “Kuldraamat”, mis sai alguse ramatukogule teoseid loonud kunstnike ühisnäitusest “Kunst kuulub rahvale”. Lisaks tegeles Morgen Hääl nõukogude perioodil järjepidevalt ka ehetega, tehes pärast päevatööd poolsalaja tellimustöid, mis oli võimude poolt keelatud. Märkimisväärne on koostöö Tallinna Moemaja ja moekunstnik Kai Saarega 80. aastate lõpul. Ehteloomingus lähtub Morgen Hääl esmajärgus materjalist – inimesest, kes ehet soovib. Osalt seepärast on ta kindla kandjata ehet loonud vähe.
Maire Morgen Hääle teoseid on Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi kogudes ning ta on osalenud näitustel Berliinis, Moskvas, Tallinnas, Vilniuses, Prahas, Montrealis, mujal endises N Liidus ning läänes.
MÄNG Leida Illend
“Mäng on väikese inimese tõsine töö, ütleb laulurida. Mäng! Kavandades ehteid, olen kasutanud mängulisi võtteid nagu kombinatoorika, pindade vastandamine, erinevate tekstuuride kasutamine, joonte graatsilisus ja nõnda edasi – nende omavaheline seos ja kivide panus. Mäng on mõistatus. Mäng on saladus.”
– Leida Illend,13. okt 2020
Leida Illendi (1940) kooliaastad möödusid Rakveres. Kunstiõpinguid alustas ta Tartu Kunstikoolis, õppides dekoraatoriks (1961 – 66). Illend lõpetas Eesti Kunstiakadeemia (toonase ERKI) 1972. aastal. Aastail 1972 – 1995 oli ta ettevõttes ARS-JUVEEL autoritiraaži kunstnik-teostaja, hetkel vabakutseline kunstnik. Illend on osa võtnud tarbekunsti näitustest 1971. aastast nii kodu- kui välismaal – teiste hulgas Itaalias Milanos, Kanadas Montrealis, Münchenis, Poolas, Ungaris, Tšehhoslovakkias, Leedus ning laialdaselt N Liidu piirides. Ta on kolmel korral osalenud Tallinna Tarbekunstitriennaalil. Tema isikunäitus “Selgus” toimus A-galeriis (2005), olulised rühmanäitused “10” Tallinna Raekojas (1998) ja “Silmad” Vabaduse galeriis (1996). Viimastel aastatel on ta jõudumööda osalenud Metallikunstnike Liidu väljapanekutel. Tema töid on hulgaliselt erakätes, Eesti Tarbekunsti ja Disainimuuseumi kogudes ja Tallinna Linnamuuseumis.
PEEPSHOW Liisbeth Kirss
… räägib armastusest, seksuaalsusest, häbist ja uhkusest. Mõne tundmusega on nii, et tahaks silmad kätega katta ja kardina taha varjuda. Sellise arglikkusega võitlemine on igapäevane heitlus. Miks küll kogen täiskasvanud naisena endas plikalikku ujedust? Kui aga olen selle tundmuse ajutiselt alistanud, pean jälle hakkama selgitama oma n.ö jultumust. Kas keegi üldse armastab ilma häbita?
Liisbeth Kirss (1996) on sündinud ja üles kasvanud Pärnus. Aastal 2018 omandas ta bakalaureusekraadi ehte- ja sepakunsti erialal Eesti Kunstiakadeemias, kus nüüd jätkab õpinguid ka magistriastmes. Ta on võtnud osa grupinäitustest Eestis ja välismaal ning käinud praktikal Amsterdamis. Inspiratsiooni ammutab autor oma sõbrannadest, ööelust ja armastusest.
ÕUNAAIA LOOD Margit Paulin
Pärast seda, kui Aadam pakkus Eevale õuna on juhtunud siin aias nii mõndagi. Kunstniku oma koduaia õunapuu lehtede all mullast leitud vanad metallist esemed on siin näitusel saanud sõna, et rääkida oma lugusid edasi ehetena, läbi kunstniku silmade ja väga isiklikult – kellelgi on olnud armastus, on olnud palved, usk… on valatud verd ja on rajatud kodu – lihtsad ajatud õunaaia lood. Pühendatud erilistele meestele.
Margit Paulin (1980) on sündinud Tallinnas, lõpetanud EKA ehtekunsti eriala 2012. aastal ja töötab hetkel vabakutselise ehtekunstnikuna oma koduateljees metsa ja mere vahel, väikeses Eesti külas Keibul. Tema ehteloomingus on tähtsal kohal eelkõige kellegi lugu, millest algab ehte teekond ja millele toetudes ehe ehteks saab. Ehetes on hing, on lugu ja ehe võiks olla jääv.
MURTUD SÜDAMEGA Paul Villemi
Surm on iga elu osa ja ta jätab jälje nendele, kes selle lähedal on. See võib aga ilus olla – see, mis alles jääb.
Paul Villemi (1983) on metallikunstnik, kes on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia Ehte- ja Sepakunsti eriala (2014 BA). Ta on osalenud mitmetel grupinäitustel ja aastal 2015 avas oma isikunäituse “Motiiv” A-galerii Seifis. Paul on keskendunud oma töös peamiselt terariistadele, tehnikatest 3D-printimisele ja metallivalule.
