Tagasi Postitatud

KÜLLUS

16. juunil avab A-Galerii SEIFIS oma isikunäituse KÜLLUS ehtekunstnik Margit Paulin.

Näituse avamisel esineb Selve Miil, kes külalised oma gongimänguga helirännakule viib. Näituse külastus on kõigile huvilistele tasuta. KÜLLUS on A-Galerii SEIFIS üleval kuni 22. juulini.

Näitus KÜLLUS on inspireeritud oma paiga leidmisest, sellega kohanemisest ning olemise ja elamisega ilmnenud emotsioonidest. Rõõm, kurbus, üksindus ja hirm – kõik see on kujutatud läbi aia- ja metsaandide. 

Rõõmu toovad majja ikka lihtsad ja sinust sõltumatud asjad… Jõuad paika, mille tundsid kaugelt ära, et see sind seal juba ootas… Sisetunne on nii õige, aga aru ei saa, kuidas selle kõigega hakkama saada… Usaldad ja võtad vastu nii nagu see on, nii nagu sa ise oled ja lihtsalt oled… Ja lihtsad asjad hakkavad juhtuma sinust sõltumata, kui korraks seisatad… Märkad, et sõstrad on täna suuremad, kui eelmine kord ja ka jõhvikad on mahlasemad, kui enne. Meel ja maitse saab küllust täis, hing puhkab ja rohkem vaja polegi!

Näituse ehted ja ehtekivide lihv on valminud käsitööna, kasutades klassikalisi kullasepatöö võtteid. Materjalidena leiab ehetest naturaalseid toorkive Soomest, Keeniast, USAst ja kunstniku sahtlist. Veel näeb nii mage-kui ka merevee pärleid Havailt ja Jaapanist, hõbedat, kulda ja tsinkplekki.

Margit Paulin (1980) on Eesti ehtekunstnik, kelle looming valmib oma koduateljees ühes väikses külas mere ja metsa vahel. Paulini loomingus on põhiline maailmas tunnetatu kõrvutamine sisekaemusega. Väikese inimese ja suure maailma vahel toimuvat väljendab kunstnik loodusest võetud kujundite ning materjalidega. Meremeestel on ütlus: “Meri annab, meri võtab!” Paulini jaoks sama loodusseaduse sünergia toimib ka mujal – et loodusel oleks rohkem anda, vajab see vastu hoidmist. 2012. aastal lõpetas Paulin Eesti Kunstiakadeemia metallikunsti osakonna. Tingituna suurest huvist ehtekivide vastu jätkuvad ta õpinguid Ameerika Gemmoloogia Instituudis gemmoloogia alal. Paulin on osalenud mitmetel näitustel peamiselt kodumaa pinnal, lisaks ka Iisraelis.

MEEDIAKAJA
kultuur.err.ee – Arvustus. Margit Paulini omalaadses paradiisis hakkavad asjad ise juhtuma. Arvustab Urmas Lüüs.

Tagasi Postitatud

VALUjOON

Sa tead, mis sinu hinge puudutab ja mis võib selle korda teha või paigast ajada. Mõned helid toovad hinge rõõmu, mõnda heli ei suuda kuulata. Siin maailmas on ka helisid, mida kuuldes käib välguna läbi hinge kuum jutt justkui kuumutades metalli sulamistemperatuurini ja lastes sellel voolata läbi ette määratud tühja avause, vormides sedasi oma hinge heli kuju – tšello, viiuli, lauto, kitarri või hoopis kontrabassi? Oleneb, millise heliga hing parasjagu seotuses on. Tööd kajastavad jooni, mida ise tihti ei märka, kuid mis on ikkagi sinu sees olemas.

Näituse töödes on kasutatud seepiavalu tehnikat.

Tagasi Postitatud

A-∞ SÕNADETA LINGVISTIKA

Neljapäeval, 8. mail avab üle 70 Eesti ehtekunstnikku esindav A-Galerii oma 20. sünnipäeva puhul kaks autoriehtenäitust Tallinnas ning esitleb raamatut Eesti metallikunstnike loomingust viimasel kahel aastakümnel.

A-Galerii asutajaliikme, ehtekunstnik Tiina Käeseli sõnul on galerii paari aasatakümne jooksul oma sisus ja vormis palju muutunud, kuid eesmärk on jäänud samaks – arendada Eesti ehtekunsti ning anda metallikunstnikele koht oma loomingu esitlemiseks. “Mul on siiras heameel, et A-Galeriiga on liitunud palju uuema põlvkonna kunstnikke, kes omakorda muudavad galerii nägu. See annab lootust, et Eesti ehtekunst on jätkusuutlik ning saame unikaalseid ehteid imetleda ka järgmise paarikümne aasta pärast,” kommenteeris Käesel. Aastal 2014 kuulub A-Galerii nimistusse üle 70 kõrgharidusega Eesti metallikunstniku.

A-Galerii Seifis avatakse Urmas Lüüsi koostatud ja kujundatud ühisnäitus A-∞ SÕNADETA LINGVISTIKA, mis esitleb Eesti noorema põlvkonna ehtekunstnike loomingut. “Urmas Lüüs on kokku pannud näituse, mis annab hea ülevaate eesti noorte metallikunstnike mõtetest ning põnevatest kaasaegsetest materjalidest ja tehnikatest,” sõnas Tiina Käesel.
Samas esitletakse ka Kaire Ranniku ja Erle Võsa-Tangsoo koostatud raamatut “A-Galerii. Eesti autoriehte galerii 20 aastat”, mis annab harukordse võimaluse näha Eesti tunnustatud metallikunstnikke kandmas oma ehteid ning lugeda nende kirjutisi oma kolleegide loomingu kohta.

A-Galerii sünnipäevapidustused algavad aga Hop Galeriis (Hobusepea 2) näituse A-V EHEDAD PORTREED avamisega, kus näeb töid galerii osanikelt nende poolt valitud teoste arhiivist. Näituse A-V EHEDAD PORTREED koostas ja kujundas Kaire Rannik.

MEEDIAKAJA

Postimees – Ehtenäitus: kordumatult kaunid, ajatud. Kirjutab Tiina Kolk.

Tagasi Postitatud

A-Galerii aastanäitus 2020

A-Galerii Seifis avaneb läbilõige kohalike ehtekunstnike lõppeva aasta suundumustest aastanäitusega NÄITUS-MÜÜK 2020, mis on huvilistele avatud alates teisipäevast, 8. detsembrist. Näitus kestab 30. jaanuarini 2021.

Näitus koondab üle 30 ehtekunstniku viimase aasta loomingut ning võtab lähtepunktiks uskumatu, usutava ja enneolematu aasta keerdkäigud, et arhiveerida selle kaost ja ilu. Aastanäituse ehted on ka müügis ning ainulaadseid autoritöid on võimalik endale soetada terve näituse kestvuse aja.

Näituse juhtmõte on uurida kunstnikelt, kuidas on 2020. aasta oma vääramatu jõuga mõjutanud nende elu ja loomingut. Lõppev aasta on endas kandnud palju ärevust ja muret teadmatuse ees, kuid samas andnud ka võimaluse ootamatult teisiti kulgevas ajas senisest enam süveneda kohal olemisse. Eraldatusest leiab inspiratsiooni, vajalikku rahu ja aega, et hinges olevaga tõtt vaadata ning see vormi valada. 

Ehtekunstnik Liisbeth Kirss: “Selle aasta piirangud sundisid mind võtma pausi, läbi mille sain rahulikult mõelda või ka mitte mõelda oma loomingu üle. Tunnen, et see oli väga vajalik ja kuidagi muud moodi see ei olekski saanud juhtuda.”

Samas on ka kunstnikke, kelle jaoks pakilised argimured suruvad loominguga tegelemise tagaplaanile, sest majanduslik olukord kannatab koroonaviiruse tõttu. “Hiljuti jäin oma ateljeest ilma, kuna see asus vanalinna tuntud restorani majas ning restoran läks pankrotti. Seega on pandeemial päris otsesed mõjud loometööle,” ütleb kunstnik Anni Kagovere. Kunstniku Claudia Lepiku sõnul pole tema loomise rütm hetkel muutunud ja teekonnad, mis kunstnik igapäevaselt võtab, on endiselt sama tagasihoidlikud nagu nad enne pandeemiat olid. 

A-Galerii on kohaliku ehtekunsti kodugalerii ning kohtumispaik, kus saab tutvuda üle saja erineva autori loominguga. A-Galeriis avaneb Eesti ehtekunsti lugu läbi erinevate generatsioonide, vormide ja ideede. Toimides nii müügi- kui näitusepinnana, esindab A-Galerii Eesti professionaalsete ehtekunstnike erinevaid põlvkondasid ning koolkondi. Iga käsitööna valminud ehe on kordumatu ning kannab endas autorile ainuomast käekirja ja kontseptsiooni, mis on teostatud meisterliku tehnikaga. 

Näitusel osalevad järgmised kunstnikud:

Krista Laos, Ive-Maria Köögard, Mari Pärtelpoeg, Ülle Mesikäpp, Anne Roolaht, Tea Vellerind, Ihan Toomik, Anni Kagovere, Kertu Vellerind, Mari Relo-Šaulys, Adolfas Šaulys, Urve Küttner, Liisbeth Kirss, Ulvi Haagensen, Ülle Voosalu, Tamara Sergijenko, Claudia Lepik, Ivar Kaasik, Ane Raunam, Kadi Kübarsepp, Ülle Kõuts, Keesi Kapsta, Katrin Veegen, Raili Vinn, Merike Balod, Margit Paulin, Aino Kapsta, Kristi Paap, Kätrin Beljaev, Erle Nemvalts, Melitina Balabin, Nikolai Balabin, Marita Lumi, Ene Valter, Viktorija Lillemets, Rita-Livia Erikson, Sille Luiga, Kristiina Laurits.

Tagasi Postitatud

MORGEN HÄÄL x ILLEND x KIRSS x PAULIN x VILLEMI

TAGASIVAATED
Maire Morgen Hääl

Sille Kima, A-Galerii galerist ja kuraator: “Ühest aknast jääb Maire Morgen Hääle loomingust põhjaliku tagasivaatenäituse tegemiseks kahtlemata väheks. Morgen Hääle looming ja panus kohalikku kunstilukku on kaalukas. Kunstnik ja kuraator Kaisa Maasik on öelnud, et aastal 2020 on kaasaegsed kunstnikud hübriidid, kelle põhilised huvid annavad aimu nende ametist, kui nad poleks kunstnikud. Maire on olnud hübriid algusest peale. Monumentalistina, avaliku ruumi kunsti loojana, metallikunstniku, disaineri, projekteerija ning näituste korraldajana vajaks ta suurt pinda ning sügavat sissevaadet. Käesolev aknanäitus on esimene järjehoidja.”

Maire Morgen Hääl (1939) on metallikunstnik. Õppinud Eesti Kunstiakadeemia (toona ERKI) metallehistöö erialal,  töötas Maire Morgen Hääl pikalt Tallina Tehnikaülikooli (toona Tallinna Polütehniline Instituut) eksperimentaalkonstrueerimisosakonnas kunstnik-disainerina, kus ta projekteeris ja valmistas detaile katseseadmetele, mida ülikooli teadlased oma eksperimentideks vajasid. Lisaks tuli ette ka juhuslikumat laadi töid – näiteks aurahad ja medalid rektoraadi või partei jaoks tähtsatele külalistele.

Omaloominguna lõi Hääl nõukogude perioodil eelkõige monumentaalvorme – skulptuure, pannoosid, sepiseid, piirdeid, valgusteid – avalikku ruumi. Tema tööde hulka kuuluvad sepised Glehni lossis ning Õnnepalees, samuti monumentaalskulptuur “Üliõpilased” TalTechi peahoone ees, Narva Linnahaigla kabeli pannoo “Deemon”, sepisvalgustid Aldo Vinkeli eramus Tallinnas Nõmmel, valgustid Rahvusraamatukogus, endises Eesti Panga hoones (Kinga 1), Kaulbarsi palees Tallinas Toompeal (Kohtu 8), Pärnu Kiirabijaamas, Vainupea kabelis ja mujal. Aastast 2008 on Hääl valmistanud Rahvusraamatukogu auhinda “Kuldraamat”, mis sai alguse ramatukogule teoseid loonud kunstnike ühisnäitusest “Kunst kuulub rahvale”. Lisaks tegeles Morgen Hääl nõukogude perioodil järjepidevalt ka ehetega, tehes pärast päevatööd poolsalaja tellimustöid, mis oli võimude poolt keelatud. Märkimisväärne on koostöö Tallinna Moemaja ja moekunstnik Kai Saarega 80. aastate lõpul. Ehteloomingus lähtub Morgen Hääl esmajärgus materjalist – inimesest, kes ehet soovib. Osalt seepärast on ta kindla kandjata ehet loonud vähe.

Maire Morgen Hääle teoseid on Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi kogudes ning ta on osalenud näitustel Berliinis, Moskvas, Tallinnas, Vilniuses, Prahas, Montrealis, mujal endises N Liidus ning läänes. 

MÄNG
Leida Illend

“Mäng on väikese inimese tõsine töö, ütleb laulurida.
Mäng!

Kavandades ehteid, olen kasutanud mängulisi võtteid nagu kombinatoorika, pindade vastandamine, erinevate tekstuuride kasutamine, joonte graatsilisus ja nõnda edasi – nende omavaheline seos ja kivide panus.
Mäng on mõistatus.
Mäng on saladus.”

– Leida Illend, 13. okt 2020

Leida Illendi (1940) kooliaastad möödusid Rakveres. Kunstiõpinguid alustas ta Tartu Kunstikoolis, õppides dekoraatoriks (1961 – 66). Illend lõpetas Eesti Kunstiakadeemia (toonase ERKI) 1972. aastal. Aastail 1972 – 1995 oli ta ettevõttes ARS-JUVEEL autoritiraaži kunstnik-teostaja, hetkel vabakutseline kunstnik.
Illend on osa võtnud tarbekunsti näitustest 1971. aastast nii kodu- kui välismaal – teiste hulgas Itaalias Milanos, Kanadas Montrealis, Münchenis, Poolas, Ungaris, Tšehhoslovakkias, Leedus ning laialdaselt N Liidu piirides. Ta on kolmel korral osalenud Tallinna Tarbekunstitriennaalil. Tema isikunäitus “Selgus” toimus A-galeriis (2005), olulised rühmanäitused “10” Tallinna Raekojas (1998) ja “Silmad” Vabaduse galeriis (1996). Viimastel aastatel on ta jõudumööda osalenud Metallikunstnike Liidu väljapanekutel. Tema töid on hulgaliselt erakätes, Eesti Tarbekunsti ja Disainimuuseumi kogudes ja Tallinna Linnamuuseumis.

PEEPSHOW
Liisbeth Kirss

… räägib armastusest, seksuaalsusest, häbist ja uhkusest. Mõne tundmusega on nii, et tahaks silmad kätega katta ja kardina taha varjuda. Sellise arglikkusega võitlemine on igapäevane heitlus. Miks küll kogen täiskasvanud naisena endas plikalikku ujedust? Kui aga olen selle tundmuse ajutiselt alistanud, pean jälle hakkama selgitama oma n.ö jultumust. Kas keegi üldse armastab ilma häbita?

Liisbeth Kirss (1996) on sündinud ja üles kasvanud Pärnus. Aastal 2018 omandas ta bakalaureusekraadi ehte- ja sepakunsti erialal Eesti Kunstiakadeemias, kus nüüd jätkab õpinguid ka magistriastmes. Ta on võtnud osa grupinäitustest Eestis ja välismaal ning käinud praktikal Amsterdamis. Inspiratsiooni ammutab autor oma sõbrannadest, ööelust ja armastusest.

ÕUNAAIA LOOD 
Margit Paulin

Pärast seda, kui Aadam pakkus Eevale õuna on juhtunud siin aias nii mõndagi. Kunstniku oma koduaia õunapuu lehtede all mullast leitud vanad metallist esemed on siin näitusel saanud sõna, et rääkida oma lugusid edasi ehetena, läbi kunstniku silmade ja väga isiklikult – kellelgi on olnud armastus, on olnud palved, usk… on valatud verd ja on rajatud kodu – lihtsad ajatud õunaaia lood. Pühendatud erilistele meestele. 

Margit Paulin (1980) on sündinud Tallinnas, lõpetanud EKA ehtekunsti eriala 2012. aastal ja töötab hetkel vabakutselise ehtekunstnikuna oma koduateljees metsa ja mere vahel, väikeses Eesti külas Keibul. Tema ehteloomingus on tähtsal kohal eelkõige kellegi lugu, millest algab ehte teekond ja millele toetudes ehe ehteks saab. Ehetes on hing, on lugu ja ehe võiks olla jääv.

MURTUD SÜDAMEGA
Paul Villemi

Surm on iga elu osa ja ta jätab jälje nendele, kes selle lähedal on. See võib aga ilus olla – see, mis alles jääb.

Paul Villemi (1983) on metallikunstnik, kes on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia Ehte- ja Sepakunsti eriala (2014 BA). Ta on osalenud mitmetel grupinäitustel ja aastal 2015 avas oma isikunäituse “Motiiv” A-galerii Seifis. Paul on keskendunud oma töös peamiselt terariistadele, tehnikatest 3D-printimisele ja metallivalule.

KUNSTNIKUVESTLUS: MAIRE MORGEN HÄÄL

KUNSTNIKUVESTLUS: LIISBETH KIRSS

KUNSTNIKUVESTLUS: MARGIT PAULIN

MEEDIAKAJA
Prillitoos. Leida Illend. Ehtekunstnik Leida Illend räägib autoriehete valmimisest ja iseendast

HÄPPENING. Ehtekunstist ja hullumeelsusest Liisbeth Kirsiga

EDASI. Ehtekunstnik Margit Paulin: ma usun, et ehtekunsti on vaja selleks, et olla hinges puhtam. “Kunstnikuvestlus”

Tagasi Postitatud

MÄNGULT/PÄRISELT

Näitus MÄNGULT/PÄRISELT põhineb tõsielulistel mängudel.

Läbi kaartide ja malendite avaneb maailm, kus soovunelmana on mängijal võimalus olla kuningas, mängujuht, jumal.
Kaotuse korral võib see kaardimaja aga trööstitult kokku variseda.
Sellest aga pole midagi, sest alati võib minna uuele ringile. Võib-olla järgmine kord saad paremad kaardid või satub nõrgem vastane.
Kui muud ei jää üle, võib alati teha sohki ja õigel hetkel tarvitada salaja varrukasse sokutatud trumpi.
Võttes elu mänguliselt, polegi nii valus leppida sellega, et maailmas, kus kõik on müüdav, ei olegi sa tegelikult mängujuht, vaid tühipaljas ettur.
Margit Paulini ehetes on põhilise materjalina kasutatud malendeid. Keiu Koppeli töödes võib kohata nii mängu- kui ka pangakaarte.
Margit ja Keiu õppisid Eesti Kunstiakadeemias kursusekaaslastena ja praegu töötavad samas ateljees.