Tagasi Posted on

KEHAKUMA II

Reedel, 7. oktoobril kell 18:00 avavad kaks kunstnikku, õde-vend Katarina Kotselainen ja Kalle Kotselainen A-Galerii SEIFis näituse KEHAKUMA II. Näitus püsib avatuna 11. novembrini. 

KEHAKUMA II on näitus keha ja ehte suhtest kandja ning vaatajaga. Kehakuma on midagi, mis on kandjale endale füüsiliselt lähedal, ning ka see, mida ta sellega soovib öelda teistele enda ümber. Ühe jaoks on ehe ligimeelitamiseks: kutsub oma leebe olemusega lähenema ja täpsemalt vaatama, teise jaoks, oma ogalise olekuga, hoopis eemale tõrjumiseks. 

Näituse jaoks on inspiratsiooni ammutatud shibarist (jaapani sidumiskunst) ja antiikajastu maskidest.

Kunstnikud Katarina ja Kalle Kotselainen on valinud enesele sobiva teostuse; sepistamine, kohrutamine, email ja filigraan.

Katarina Kotselainen on õppinud Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti osakonnas ja osalenud näitustel üle maailma alates 2001. Tema töid on erakollektsioonides Eestis, Soomes ja USA’s. Eesti Kunstnike Liidu liige alates 2008.

Kalle Kotselainen on disaininud ja valmistanud väärismetallidest ehteid üle kümne aasta. Lõpetas 2019. a. Vana-Vigala TTK Sepa eriala. Tema töid on Kalevipoja muuseumis Kääpal ja Saatse Seto muuseumis. Ta on ka Tuletuul OÜ asutaja.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

MEEDIAKAJA
kultuur.err – Galerii. A-Galeriis avati Katarina ja Kalle Kotselaineni näitus “Kehakuma II”

Tagasi Posted on

TERA

Ühes Tartu sepikojas said kokku kolm ehtekunstnikku, Katarina Kotselainen, Kalle Kotselainen ja Jens A. Clausen, et sepistada nuge, ehteid ja objekte. Materjalidena kasutasid nad erinevaid metalle nagu Damaskuse teras, roostevaba teras ja hõbe, kuid ka puit, sarv ja luu. Näituse pealkiri TERA on mitmetähenduslik: tera kui noatera, samuti kui sepistamisel tekkiv materjali ülejääk, mida kunstnik kutsub teraks. Nii väikesest kogusest ei jagu enam noatera valmistamiseks, küll aga saab teha teisi väiksemaid objekte ja ehteid.

Katarina Kotselainen on õppinud Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti osakonnas ja osalenud näitustel üle maailma alates 2001. Eesti Kunstnike Liidu liige alates 2008.

Kalle Kotselainen on disaininud ja valmistanud väärismetallidest ehteid üle kümne aasta. Lõpetas 2019. a. Vana-Vigala TTK Sepa eriala. Tuletuul OÜ asutaja.

Jens A. Clausen on õppinud Staatliche Zeichenakademie Hanaus ja töötab kullassepameistrina Eesti Kunstiakadeemias ehte- ja sepakunsti osakonnas alates 2012. Eesti Kunstnike Liidu liige alates 2014 ja Norske Kunsthåndverkere liige alates 2018.

Tagasi Posted on

Kunstnikuvestlus Kalle ja Katarina Kotselaineniga laupäeval, 18. jaanuaril kell 12:00

VAATA KALLE JA KATARINA KUNSTNIKUVESTLUST SIIT.

Kunstnikuvestlus Kalle ja Katarina Kotselaineniga. Kunstnike värskelt avatud näitus A-Galerii aknal jääb avatuks kuni 12. veebruarini 2020.

Vestlus toimub A-Galeriis ja sissepääs on tasuta.

Katarina jutustab: „Oleme sündinud peresse, kus on alati osatud oma kätega asju teha. Perekondlikult olen ümbritsetud ehtemaffiaga, nagu ma ise naljatlevalt ütlen, sest mees, isa, vend ja meheõde teevad samuti ehteid.”

Katarina Kotselainen on õppinud EKAs (2006 EKA BA, 2010 EKA MA) ning täiendanud end korduvalt Saksamaal ja Norras. Alates 2002. aastast on Katarina osalenud näitustel maailma eri nurkades.

Kalle Kotselainen on disaininud ja valmistanud väärismetallidest ehteid üle kümne aasta. Ta lõpetas 2019. a. Vana-Vigala TTK sepa eriala ning on üks Tuletuul OÜ asutajatest.

Tagasi Posted on

Balašov x Vellerind x Kotselainen

BALAŠOV x VELLERIND x KOTSELAINEN loob sissevaate metallikunstivaimu kandumisse põlvkondade vahel kolme perekonna näitel. Näitusel osalevad ema-tütar Tea ja Kertu Vellerind, isa-poeg Andrei ja Igor Balašov ning õde-vend Katarina ja Kalle Kotselainen. 

“Vast enam südamlikumalt või kirglikumalt ei saa oma teadmisi edasi anda kui kasvades koos, rohujuure tasandil mängeldes. Midagi siirast, rõõmsat  ja aupaklikku on selles metallivaimu alateadlikus kandumises, mis nakatab järgnevad põlvkonnad teadmiste ja loomepisikuga,” ütleb näituse kohta A-Galerii galerist ja ehtekunstnik Marita Lumi. 

RELIKVIAARIUM
Andrei Balašov

„Näitusel olev miniplastika on tehtud keskajast inspireeritud põhimõttega. Relikviaar on asi, karp või lahtikäiv hoidla, milles hoitakse väga pühasid ja väärtuslikke asju. Relikviaare kohtab näiteks katoliku ja õigeusu kirikuis.

Näitusel on esitatud neli hõbekuju, millest kolm on relikviaarid. Naise kuju LILY ehk naine kui kiusaja, teine punase kiviga PÄIKESE OOTAMINE ja kolmas nooltest läbistatud PÜHA SEBASTIAN.”

Andrei Balašov (s 1965) on lõpetanud EKA metallikunsti eriala ning täiendanud end Lahti Disainiinstituudis. Tema töid on näidatud teiste hulgas Tallinna Tarbekunstitriennaalil, galeriides SOFA (Chicago), Sienna Gallery (Lenox, USA), Galerie Beeld Aambeeld (Enschede, Holland), Gallery Chic Choc (Berlin), Gallery Stockgard (Siuntio, Soome) ning Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis.

PIIRIPOSTID
Igor Balašov

„Meie arusaam maailma struktuurist on vahel illusoorselt kaunis. Nurgakivi metafoor kui raputamatu piir kaotab oma tähenduse.

Aasta oli 1990. Need tööd on justkui kahe riigi vaheline suhe. Nagu piiripostid.

Ühel postidest on ühe riigi sümbolid ning on kasutatud graafilisi detaile, näiteks õigeusu sümboolikast ja nõukaajast. Teise peal Eesti vapist ja kroonist – vabariigi sümbolid. “

Igor Balašov (s 1940 Venemaal) on teenekas eesti skulptor ja EKLi liige, õppinud ERKIs 1959-1965. Tema ehk kuulsaim taies on TELESILM, mis kaunistab Eesti Televisiooni maja. Balašov on loonud monumentaalskulptuure ka mujale – tema töid on Jaapanis Osakas, Venemaal Moskvas ja mujalgi, Ukrainas ning Hollandis. Ta on osalenud mainekatel kunstimessidel ja näitustel üle ilma ning tema teoseid kuulub mainekate fondide ja muuseumide kogudesse (Eesti Kunstimuuseum, Tretjakovi galerii, Puškini muuseum jt).

TASAKAAL
Tea Vellerind

„Minu tööde mõte on tasakaal. Kuna olen kunagi tahtnud arhitektiks saada, siis mind huvitab siiani ruumiliste mahtude tasakaal, lihtsus ja lakoonilisus. 

Igaühel on oma kuldlõige ja mina otsin enda oma.“

Tea Vellerind (s 1939 Rakveres) on lõpetanud ERKI metallehistöö eriala. Alates 1966. aastast töötas ta kunstnikuna kombinaadis Ars-Juveel. Tea on osalenud arvukatel isiku-, rühma- ja tarbekunstinäitustel nii kodu- kui välismaal, teiste hulgas Kunstisalongis (tänane Kunstihoone galerii), Tallinna Linnamuuseumis, Tampere Kunstihoone galeriis, A-galeriis ja Riia Vanalinna galeriis. Ta on EKLi liige ja juveelifirma OÜ Kuldgraal asutajaliige. 2017. aastal oli Tea Eesti Metallikunstnike Liidu Ede Kurreli nimelise aastapreemia laureaat.

KANTPEA
Kertu Vellerind

„Mu töödel on alati kindlad pealkirjad, sest sõnum ehtes on mulle tähtis. Naudin mängu eesti keelega. Antud näituse mõtestan lahti haikuna:

vinguv tuul kõle
sasides aju mõtted peas
mängin keelega“

Kertu Vellerind (s 1967) õppis EKA metallehistöö kateedris (BA ja MA) ning on täiendanud end Lahti Disainiinstituudis Soomes ja Maini-äärse Hanau Joonestusakadeemias Saksamaal. Kertu on osalenud näitustel nii Eestis kui ka väljaspool. 2016. aastast on ta koos Urve Küttneriga Ede Kurreli nimelise aastapreemia laureaat. Samal aastal autasustati teda III kohaga rahvusvahelise emailkunsti bienaalil Vilniuses Leedus. 2017. aastal oli Kertu Eesti Kulla- ja Kellaseppade Liidu poolt korraldatud ehtekonkursi „Eesti Ehe 2017 – EV 100“ nominent ja A-galerii parim aastanäitus 2017 laureaat.

VÄIKE LUKSUS II
Katarina Kotselainen
, Kalle Kotselainen

„Oleme sündinud peresse, kus on alati osatud oma kätega asju teha. Perekondlikult olen ümbritsetud ehtemaffiaga, nagu ma ise naljatlevalt ütlen, sest mees, isa, vend ja meheõde teevad samuti ehteid. Kasvasin üles erinevates Soome linnades ja kuigi reisimine on mul sellega veres, ajendab mind ehteid tegema eelkõige sentimentaalsus. Minu jaoks on ehe midagi väga isiklikku ja seostub mälestustega inimestest, kohtadest ja tunnetest. Kui minu tööd kutsuvad ka vaatajas esile positiivseid tundeid, siis on mul hea meel, et olen suutnud muuta kellegi päeva killukese võrra paremaks.“

Katarina Kotselainen (s 1982 Tartus) on õppinud EKAs (2006 EKA BA, 2010 EKA MA) ning täiendanud end korduvalt Saksamaal ja Norras. Alates 2002. aastast on Katarina osalenud näitustel maailma eri nurkades.

Kalle Kotselainen (s 1981 Tartus): „Mulle meeldib damaskuse juures materjali väärtustamine. Erinevaid metalle kokku sepistades sünnib iga kord ainulaadne ja kordumatu muster. Damaskuse teras sobib hästi kokku teiste metallidega.” Kalle Kotselainen on disaininud ja valmistanud väärismetallidest ehteid üle kümne aasta. Ta lõpetas 2019. a. Vana-Vigala TTK sepa eriala ning on üks Tuletuul OÜ asutajatest.

Tagasi Posted on

Südamete näitus

12 kunstniku tõlgendus südamest. Süda kui organ, sümbol ja tunne.

Seifiruumi põnevast väljapanekust on kirjutanud Aurelia Aasa:
“Tervikuna kinnitab SÜDAMETE NÄITUS eesti ehtekunsti tugevat ja loodetavasti üha tugevnevat positsiooni kunstiväljal, sest olgugi et ehtekunst on hinnas, ei ole see näitusesaalis siiski nii sage nähtus. Või kui ongi, vaatame ehteid endiselt pelgalt iluasjade positsioonilt, otsimata laiemat sõnumit. SÜDAMETE NÄITUS võiks olla näide sellest, et ka ehted räägivad loo – juba enne kui neid kanname ning isiklikud lood, tähendused ja sentimentaalse väärtuse külge riputame.”
Kuraator: Katarina Kotselainen

Osalevad kunstnikud: Jens A. Clausen, Maria Kadarpik, Liina Lõõbas, Urmas Lüüs, Erle Nemvalts, Hans-Otto Ojaste, Anita Porila, Ane Raunam, Anne Roolaht, Liis Tamm, Katrin Veegen ja Paul Villemi

Meediakaja

Postimees – Südame sõnum hõbedas ja puus. Kirjutab Aurelia Aasa.

Tagasi Posted on

KEHAKUMA

Katarina Kotselaineni kureeritud näitusel lähenevad viis kunstnikku teemale omal moel. Kehakuma ehk keha ja ehte suhe kandja ning vaatajaga. Midagi, mis on kandjale endale füüsiliselt lähedal ja mida ta sellega soovib öelda teistele enda ümber. Ühe jaoks on ehe ligimeelitamiseks: kutsub oma leebe olemusega lähenema ja täpsemalt vaatama, teise jaoks, oma ogalise olekuga, eemale tõrjumiseks. Iga kunstnik on valinud enesele sobiva materjali, näiteks Jaan Škerin puidu, Maria Kadarpik vase ja Urmas Lüüs raua.