Maretit ja Maarjat seob huvi teineteise materjalide vastu, mis nagu vesigi on mitmenäolised ning kohanevad. A-Galeriis on kõrvutatud Maret Sarapu värvitut, läbipaistvat ja lumist klaasi Maarja Niinemägi värvilistest metallidest ehtemustritega.
Maret Sarapu on klaasikunstnik ning Maarja Niinemägi metallikunstnik. Mõlemad on eelnevalt loonud töid, mis inspireeritud veest ja selle erinevatest olekutest. (Maarja Niinemägi näitus “Allikas” Iida galeriis Tallinnas 2012 veebruaris ning Maret Sarapu eheteseeria “Sood ja veed” “Lõikusnäitusel” Reersø galeriis Taanis 2011 septembris).
Maret Sarapu ühendab esmakordselt oma loomingus klaasi väärismetalliga. Ehted kujutavad vee erinevaid olekuid ning klaas on kord läbipaistev ja voolav, kord jäine ja lumine.
Maarja Niinemägi esitab laserlõigatud anodeeritud titaanist ehteseeriat. Tööd on ülesehituselt mitmekihilised kujundite kombinatsioonid, mis said oma idee maakaartidel kõrgusi ja vete sügavusi näitavatest samakõrgusjoontest.
“ülim headus on kui vesi
vesi on hea musttuhandetele ta ei võistle ta läheb sinnagi mida peetakse halvaks nõnda ta ongi kui kulg”
Neljapäeval, 8. mail avab üle 70 Eesti ehtekunstnikku esindav A-Galerii oma 20. sünnipäeva puhul kaks autoriehtenäitust Tallinnas ning esitleb raamatut Eesti metallikunstnike loomingust viimasel kahel aastakümnel.
A-Galerii asutajaliikme, ehtekunstnik Tiina Käeseli sõnul on galerii paari aasatakümne jooksul oma sisus ja vormis palju muutunud, kuid eesmärk on jäänud samaks – arendada Eesti ehtekunsti ning anda metallikunstnikele koht oma loomingu esitlemiseks. “Mul on siiras heameel, et A-Galeriiga on liitunud palju uuema põlvkonna kunstnikke, kes omakorda muudavad galerii nägu. See annab lootust, et Eesti ehtekunst on jätkusuutlik ning saame unikaalseid ehteid imetleda ka järgmise paarikümne aasta pärast,” kommenteeris Käesel. Aastal 2014 kuulub A-Galerii nimistusse üle 70 kõrgharidusega Eesti metallikunstniku.
A-Galerii Seifis avatakse Urmas Lüüsi koostatud ja kujundatud ühisnäitus A-∞ SÕNADETA LINGVISTIKA, mis esitleb Eesti noorema põlvkonna ehtekunstnike loomingut. “Urmas Lüüs on kokku pannud näituse, mis annab hea ülevaate eesti noorte metallikunstnike mõtetest ning põnevatest kaasaegsetest materjalidest ja tehnikatest,” sõnas Tiina Käesel. Samas esitletakse ka Kaire Ranniku ja Erle Võsa-Tangsoo koostatud raamatut “A-Galerii. Eesti autoriehte galerii 20 aastat”, mis annab harukordse võimaluse näha Eesti tunnustatud metallikunstnikke kandmas oma ehteid ning lugeda nende kirjutisi oma kolleegide loomingu kohta.
A-Galerii sünnipäevapidustused algavad aga Hop Galeriis (Hobusepea 2) näituse A-V EHEDAD PORTREED avamisega, kus näeb töid galerii osanikelt nende poolt valitud teoste arhiivist. Näituse A-V EHEDAD PORTREED koostas ja kujundas Kaire Rannik.
Esitlusel on viiest plaadist koosnev EP (Extended Play). Iga plaadi pinda on salvestunud üks lugu, mis on käsitlus ornamendist Archimedese spiraali alusel. Motiiv tuleneb vinüülplaatidelt. Abivahenditena on kasutatud plasmalõikurit ja treipinki, materjalina terast. Teosed on valminud Eesti Kunstiakadeemia töökojas 2019. aasta sügisel, mille Arnold veetis resideeruva kunstnikuna.
Georg Arnold (1994) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia sepakunsti eriala 2019. aastal (BA) ning jätkanud seal resideeruva kunstnikuna. Arnold täiendas end “Metallikunsti kursusel” Rootsis HDK-Valand Steneby koolis 2020. aasta kevadel. Katsetatud tehnoloogiatest on eelistatuina välja kujunenud gaasi-ja plasmalõikus. Tema töid on Eesti Kunstiakadeemia üliõpilastööde fondis. See on tema esimene näitus pärast kunstiakadeemia lõpetamist. Kontekstiväliselt paeluvad asjaosalist vein, muusika ja kollektsioneerimine.
ABOUT FACE Claudia Lepik
Veetsin 2019 aastal kuu aega New Yorgis residentuuris, kus öised tuled, kirev linnaruum ja läbi jalutatud tänavad pakkusid vaheldust ja inspiratsiooni. Sedasi, kannustatud uuest keskkonnast, süvenesin oma töösse värske huviga materjali vastu. Nii valmisid uued mitmekihiliste struktuuride ja värvitoonidega näo- ja ninaehted. Välja pandud kolmik on osa mu isikunäitusest “About Face”, mis leidis aset samal aastal New Yorgi ehtekunsti nädalal.
Claudia Lepik on ehtekunstnik. 2018 aastal lõpetas ta Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti eriala BA kraadi ning autasustati Noore Tarbekunstniku preemiaga. Claudia on tegutsenud vabakutselise ehtekunstnikuna, osalenud mitmetel grupinäitustel Eestis ja Kreekas ning möödunud sügisel oli tal esimene soolonäitus New Yorgi ehtekunsti nädalal.
POOLTOON Maarja Niinemägi
Iga ehe koondab tähendusi ja ehtekandjatena kuulume erinevate kordumatute ideede maailma, kus ka värvil on eriline roll. Kasutades värvi materjalis, küllastunult pealekantuna või aktsendina saab ehtest abstraktne värvi ja vormi kooslus. Titaan materjalina annab selleks palju võimalusi. Ehted on väga kerged ning värvide peegeldus metalli pinnalt kirgas, läbipaistev. Laserlõikuse teel valminud vormidele annab lõppviimistluse käsitöö, nõnda võib iga ehe olla natuke erinev. Näitusel on väljas õhulised, ruumilised kõrvarõngad. Tehnoloogiatest on kasutatud laserlõikust, punktkeevitust, anodeerimist.
Maarja Niinemägi on osalenud näitustel Eestis, Euroopas, Hiinas, Ameerikas ja Austraalias. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia ehtekunsti eriala (BA 2004, MA 2008). Ta on olnud vahetusüliõpilane Saksamaal Idar-Obersteinis Trieri Rakendukõrgkoolis arendades oskusi vääriskivide graveerimises ja disainis. Tema töid on ostetud Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi kogusse, Alice ja Louis Kochi sõrmuste kollektsiooni Shveitsis, erakogudesse (Kadri Mälk EST, Susan Cummins USA, Lars Phalmann FIN). Ta kuulub Eesti Kunstnike Liitu ja Eesti Disainerite Liitu. Praegu elab Maarja Niinemägi Tartus ja tegutseb ehtekunstistuudios Cirrus Tähe 22.
…JA ÜHEKSAPEALINE LOHE Katrin Kosenkranius
Muinasjutt ütleb… et leida, on vaja läbi kanda kolm paari rauast kingi ja ära süüa kolm pätsi kivist leiba ning siis jääb üle vaid üheksapäine lohe, kelle maskid langevad, kui talle alistud…alles pärast seda kõike saabub vastus…
Katrin Kosenkranius on kunsti tudeerinud Academia Non Gratas ja ehtekunsti Eesti Kunstiakadeemias. Ehtekunsti maitsemeeli on ta vürtsitanud ka praktikatega Itaalias ja Rootsis. Näitustel on Katrin osalenud rohkem ja vähem nii siin kui seal ning lisaks pälvinud 2012. aastal Roman Tavasti stipendiumi.
