Olete oodatud laupäeval, kell 13.00 A-Galerii veebruarikuu Seifinäituse UNESKÕND autori Krista Laose kunstnikuvestlusele. Krista Laose isikunäitus on A-Galerii Seifis avatud kuni 01.03.2020
___
KRISTA LAOS on eesti ehtedisainer. Ta on lõpetanud metallehistöö eriala Eesti
Kunstiakadeemias (1978), on Eesti Kunstnike Liidu liige ning töötab alates 2000. aastast
Katariina Gildi Ehtedisaini stuudios. Ta on osalenud arvukatel isiku- ja grupinäitustel,
sealhulgas Limoges’is (1990), Cincinnatis (1991), Washingtonis (1995), Moskvas (1989 ja
1993), Pekingis (2004) ning Berliinis (2015). Tema töid on näidatud Balti ja Põhjamaade
emailikunsti rändnäitusel (Taani-Soome-Rootsi 1991) ning näitusel „Balti Juveel“ Madridis
(2004). Aastal 1999 pälvis ta Ede Kurreli nimelise Eesti Metallikunstnike Liidu aastapreemia.
Tema teoseid on ka Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi kogus.
Vaida SuitsVaida SuitsMart Kekišev, Kairin KoovitLiina Lelov, Valdek LaurAdolfas Šaulys, Mari Relo-ŠaulysAdolfas Šaulys, Mari Relo-Šaulys
Nad teavad iseennast, liiguvad paralleelselt, pulbitsevad roosaks lögaks ja jätkavad teekonda.
ARMASTAJAD on Vaida Suits Mart Kekišev + Kairin Koovit Liina Lelov + Valdek Laur Adolfas Šaulys + Mari Relo-Šaulys
AJAST AEGA Vaida Suits
Vaida Suits (s 1931) on eesti metallikunstnik, kelle jõulist loomingut iseloomustab töömahukus, juugendlik vormitunnetus ja detailideni täpne traditsiooniliste tehnikate valdamine. Selle juures mõjub ta käekiri alati selgepiiriliselt, isegi lakooniliselt. Suits on töötanud ARSi kunstikombinaadis ainukese naisena terasegraveerijana ja hiljem kunstnikuna, tehes üksikseeriate kõrval ka vastutusrikkaid tellimustöid Eesti ning üleliidulistele institutsioonidele. Tallinna Moemaja ehtekunstnikuna leidis tema looming Nõukogude Eesti tingimustes täiesti erakordset tunnustust ka Londoni moelaval. Täpse tööeetika ja eristuva käekirja poolest kõrgelt hinnatud Suits on osalenud näitustel Balkanist Norrani ja Itaaliast Mongooliani. Tema teoseid on teiste hulgas Moskva Tarbekunstimuuseumis ning Eesti Tarbekunsti ja Disainimuuseumis, samuti mitmetes erakogudes.
Kummardusena Vaida Suitsu enam kui poole sajandi pikkusele loometeele, on A-Galerii kahel aknal vaatamiseks Suitsu sõrmused, käevõrud, kaelaehted ning seinaplaadid alates 1960ndatest aastatest kuni tänapäevani. Näiteid on nii filigraanist, kohrutusest, graveerimisest kui ka eri materjalide kokku komponeerimisest.
KOOS Kairin Koovit ja Mart Kekišev
Kahest erinevast osapoolest koosnev ühtekuuluv ja ühesliikuv materjal. Otsides kahe erineva inimese vahelist piiri ja kokkusobivust. Tulemuseks on mitmekihiline materjal, mis nõuab koos edasi liikumiseks ja üksteisest kinnihoidmiseks piisavalt ruumi ja pinget. Teosed on valminud damaskuse terasest ja mokume-gane tehnikat kasutades.
Kairin Koovit on õppinud Eesti Kunstiakadeemias Ehte- ja sepakunsti osakonnas. Osalenud näitustel nii Eestis kui välismaal. Praktiseerinud Rootsis Peter de Wit ja Margareth Sandström stuudios. 2011. aastal pälvis Roman Tavasti Noore ehtekunstniku stipendiumi ja alates 2012 aastast töötab Roman Tavastis kunstnik/kujundajana.
Mart Kekišev on õppinud Eesti Kunstiakadeemias Ehte- ja sepakunsti osakonnas. Viimased 10 aastat on olnud vabakutseline metallikunstnik. Viimased 5 aastat õpetas ametikoolis seppasid. Eelmine sügis alustas magistriõpinguid Eesti Kunstiakadeemias Ehte- ja sepakunsti osakonnas.
#ROOSAMULL @roosaila Liina Lelov ja Valdek Laur
Meile meeldib #roosaila #roosalöga
Roosast mullist pulbitseb välja nii roosa ila kui ka röösa löga – kõik see, mis on heatahtlik, salliv ja rõõmus. Roosa ila on kogu aeg olemas olnud, aga materiaalsusesse vormus see eelmise aasta mais, kui tekkis vajadus meelde tuletada, et roosas mullis elamises pole midagi halba. Selleks tuli halvustavale väljendile anda ümberpööratud, positiivne ning elurõõmus tähendus. Tänaseks on roosa ila levinud nii Rootsi, Tuneesiasse kui ka USAsse, osalenud lugematutel meeleavaldustel, konverentsidel ning üritustel ja jõudnud mitme prominentse hobusevarga rinda.
A-Galerii aknanäitus on ila materiaalse teekonna lõppakord. Tegu on viimaste ilade ja lögadega, mis mullist pärismaailma imbuvad. On vaid kohane, et sümboli viimane etteaste leiab aset Eesti ainsas autoriehete galeriis. Peatselt on kõik taas normaalne.
Roosa ila autoriteks on ehtekunstnik Liina Lelov ja EKA ehte- ja sepakunsti tudeng Valdek Laur. Neile meeldib #roosaila ja #roosalöga.
ELU 100 Mari Relo-Šaulys ja Adolfas Šaulys
„Head sõbrad juhtisid meie tähelepanu, et saime mõned päevad tagasi kokku 100 aastaseks. A+M=100
Näituselt jookseb läbi meie ühisloomingu kaks liini. Sotsiaalselt kriitiline Viva la Vida ! (2005), mis on osa koduapteekide seeriast ning KAKS ÕUNA (2020), mis on kommentaariks ELU 100 näitusele ja millega jätkame argiobjektide kuldamise traditsiooni.“
“Kunstnike esimene suur ühisnäitus „Viva la Vida!“ (2005, A-Galeriis, praegune Hop) pööras tähelepanu apteekide massilisele levikule linnaruumis. Kunstnikud esitasid küsimuse, kas linnas, kus galeriid, teatrid, kinod ja väikesed ärid asenduvad apteekidega, on parem või koguni turvalisem elada? Kas lootus surematusele ja õige tableti võtmine väiksemate või suuremate hädade leevenduseks teeb meid õnnelikumaks?“. – Ketli Tiitsar
Mari Relo-Šaulys ja Adolfas Šaulys on eesti ehtekunstnikud, kelle silmapaistev koostöö on leidnud märkimist nii meil kui mujal. Ühisnäitustega on nad üles astunud kokku viieteistkümnel korral ning kahasse on nad on pälvinud 2005. aastal Ede Kurreli nimelise Eesti Metallikunstnike Liidu preemia, 2010. aastal Eesti Kultuurkapitali aastapreemia ning 2015. aastal A-Galerii Seifinäituse preemia. 2002. aastal võitsid nad Leedu Merevaigumuuseumi galerii konkursi “Amber in Interiors“.
Laos on öelnud, et tunneb end lapse või jumalana, lammutades materjali detailideks ja ehitades nendest oma maailmu. Oma eesmärgiks seab ta selguse ja tasakaalu otsingut. UNESKÕNNIL on ta keskendunud oma põhimaterjalidele – hõbe, vääriskivid, pärlmutter ja pärlid.
UNESKÕNNIL on kaks allikat. Ühest küljest seto sõlgede võimsus ja vaimsus, teiselt poolt mulle täiesti vastupandamatud materjalid nagu pärlmutter, mäekristallid, hõbe ja teras. Nende kooskõla kutsub kaasa. Kuuvalgus, naine ja kuu on igavesti seotud – muutlikkus ja salapära on mõlema pärisosa. UNESKÕND on tunne, et kuuvalgust saab rinda kinnitada.
Lähema vaate Laose loomingusse saab avalikul vestlusel, mis toimub laupäeval, 22. veebruaril kell 13:00.
Krista Laos on eesti ehtedisainer. Ta on lõpetanud metallehistöö eriala Eesti Kunstiakadeemias (1978), on Eesti Kunstnike Liidu liige ning töötab alates 2000. aastast Katariina Gildi Ehtedisaini stuudios. Ta on osalenud arvukatel isiku- ja grupinäitustel, sealhulgas Limoge’s Prantsusmaal (1990), Cincinnatis (1991) ja Washingtonis (1995) USAs. Ta on osalenud teiste seas Balti ja Põhjamaade emailikunsti rändnäitusel (Taani-Soome-Rootsi 1991), Balti Juveeli näitusel Madridis (2004) ning grupinäitustel Moskvas (1989 ja 1993), Pekingis (2004) ja Berliinis (2015). Aastal 1999 pälvis ta Ede Kurreli nimelise Eesti Metallikunstnike Liidu aastapreemia. Tema teoseid on ka Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi kogus.
Kolmapäeval, 22. jaanuaril kell 17 toimub A-Galeriis kunstnikuvestlus Igor Balašoviga, kelle suursugused tööd hetkel A-Galerii aknanäitusel vaatamiseks on.
Teeneka eesti skulptorina on Balašov loonud monumentaalskulptuure nii meile kui mujale – tema taies „Telesilm“ kaunistab Eesti Televisiooni maja ja tema töid leiab veel Jaapanis Osakas, Venemaal Moskvas ja Ukrainas ning Hollandis. Ta on osalenud mainekatel kunstimessidel ja näitustel üle ilma ning tema teoseid kuulub ka mainekate fondide ja muuseumide kogudesse (Eesti Kunstimuuseum, Tretjakovi galerii, Puškini muuseum jt).
Kunstnikuvestlus Kalle ja Katarina Kotselaineniga. Kunstnike värskelt avatud näitus A-Galerii aknal jääb avatuks kuni 12. veebruarini 2020.
Vestlus toimub A-Galeriis ja sissepääs on tasuta.
Katarina jutustab: „Oleme sündinud peresse, kus on alati osatud oma kätega asju teha. Perekondlikult olen ümbritsetud ehtemaffiaga, nagu ma ise naljatlevalt ütlen, sest mees, isa, vend ja meheõde teevad samuti ehteid.”
Katarina Kotselainen on õppinud EKAs (2006 EKA BA, 2010 EKA MA) ning täiendanud end korduvalt Saksamaal ja Norras. Alates 2002. aastast on Katarina osalenud näitustel maailma eri nurkades.
Kalle Kotselainen on disaininud ja valmistanud väärismetallidest ehteid üle kümne aasta. Ta lõpetas 2019. a. Vana-Vigala TTK sepa eriala ning on üks Tuletuul OÜ asutajatest.
Igor BalašovIgor BalašovAndrei BalašovTea VellerindKertu VellerindKatarina ja Kalle Kotselainen
BALAŠOV x VELLERIND x KOTSELAINEN loob sissevaate metallikunstivaimu kandumisse põlvkondade vahel kolme perekonna näitel. Näitusel osalevad ema-tütar Tea ja Kertu Vellerind, isa-poeg Andrei ja Igor Balašov ning õde-vend Katarina ja Kalle Kotselainen.
“Vast enam südamlikumalt või kirglikumalt ei saa oma teadmisi edasi anda kui kasvades koos, rohujuure tasandil mängeldes. Midagi siirast, rõõmsat ja aupaklikku on selles metallivaimu alateadlikus kandumises, mis nakatab järgnevad põlvkonnad teadmiste ja loomepisikuga,” ütleb näituse kohta A-Galerii galerist ja ehtekunstnik Marita Lumi.
RELIKVIAARIUM Andrei Balašov
„Näitusel olev miniplastika on tehtud keskajast inspireeritud põhimõttega. Relikviaar on asi, karp või lahtikäiv hoidla, milles hoitakse väga pühasid ja väärtuslikke asju. Relikviaare kohtab näiteks katoliku ja õigeusu kirikuis.
Näitusel on esitatud neli hõbekuju, millest kolm on relikviaarid. Naise kuju LILY ehk naine kui kiusaja, teine punase kiviga PÄIKESE OOTAMINE ja kolmas nooltest läbistatud PÜHA SEBASTIAN.”
Andrei Balašov (s 1965) on lõpetanud EKA metallikunsti eriala ning täiendanud end Lahti Disainiinstituudis. Tema töid on näidatud teiste hulgas Tallinna Tarbekunstitriennaalil, galeriides SOFA (Chicago), Sienna Gallery (Lenox, USA), Galerie Beeld Aambeeld (Enschede, Holland), Gallery Chic Choc (Berlin), Gallery Stockgard (Siuntio, Soome) ning Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis.
PIIRIPOSTID Igor Balašov
„Meie arusaam maailma struktuurist on vahel illusoorselt kaunis. Nurgakivi metafoor kui raputamatu piir kaotab oma tähenduse.
Aasta oli 1990. Need tööd on justkui kahe riigi vaheline suhe. Nagu piiripostid.
Ühel postidest on ühe riigi sümbolid ning on kasutatud graafilisi detaile, näiteks õigeusu sümboolikast ja nõukaajast. Teise peal Eesti vapist ja kroonist – vabariigi sümbolid. “
Igor Balašov (s 1940 Venemaal) on teenekas eesti skulptor ja EKLi liige, õppinud ERKIs 1959-1965. Tema ehk kuulsaim taies on TELESILM, mis kaunistab Eesti Televisiooni maja. Balašov on loonud monumentaalskulptuure ka mujale – tema töid on Jaapanis Osakas, Venemaal Moskvas ja mujalgi, Ukrainas ning Hollandis. Ta on osalenud mainekatel kunstimessidel ja näitustel üle ilma ning tema teoseid kuulub mainekate fondide ja muuseumide kogudesse (Eesti Kunstimuuseum, Tretjakovi galerii, Puškini muuseum jt).
TASAKAAL Tea Vellerind
„Minu tööde mõte on tasakaal. Kuna olen kunagi tahtnud arhitektiks saada, siis mind huvitab siiani ruumiliste mahtude tasakaal, lihtsus ja lakoonilisus.
Igaühel on oma kuldlõige ja mina otsin enda oma.“
Tea Vellerind (s 1939 Rakveres) on lõpetanud ERKI metallehistöö eriala. Alates 1966. aastast töötas ta kunstnikuna kombinaadis Ars-Juveel. Tea on osalenud arvukatel isiku-, rühma- ja tarbekunstinäitustel nii kodu- kui välismaal, teiste hulgas Kunstisalongis (tänane Kunstihoone galerii), Tallinna Linnamuuseumis, Tampere Kunstihoone galeriis, A-galeriis ja Riia Vanalinna galeriis. Ta on EKLi liige ja juveelifirma OÜ Kuldgraal asutajaliige. 2017. aastal oli Tea Eesti Metallikunstnike Liidu Ede Kurreli nimelise aastapreemia laureaat.
KANTPEA Kertu Vellerind
„Mu töödel on alati kindlad pealkirjad, sest sõnum ehtes on mulle tähtis. Naudin mängu eesti keelega. Antud näituse mõtestan lahti haikuna:
vinguv tuul kõle sasides aju mõtted peas mängin keelega“
Kertu Vellerind (s 1967) õppis EKA metallehistöö kateedris (BA ja MA) ning on täiendanud end Lahti Disainiinstituudis Soomes ja Maini-äärse Hanau Joonestusakadeemias Saksamaal. Kertu on osalenud näitustel nii Eestis kui ka väljaspool. 2016. aastast on ta koos Urve Küttneriga Ede Kurreli nimelise aastapreemia laureaat. Samal aastal autasustati teda III kohaga rahvusvahelise emailkunsti bienaalil Vilniuses Leedus. 2017. aastal oli Kertu Eesti Kulla- ja Kellaseppade Liidu poolt korraldatud ehtekonkursi „Eesti Ehe 2017 – EV 100“ nominent ja A-galerii parim aastanäitus 2017 laureaat.
VÄIKE LUKSUS II Katarina Kotselainen, Kalle Kotselainen
„Oleme sündinud peresse, kus on alati osatud oma kätega asju teha. Perekondlikult olen ümbritsetud ehtemaffiaga, nagu ma ise naljatlevalt ütlen, sest mees, isa, vend ja meheõde teevad samuti ehteid. Kasvasin üles erinevates Soome linnades ja kuigi reisimine on mul sellega veres, ajendab mind ehteid tegema eelkõige sentimentaalsus. Minu jaoks on ehe midagi väga isiklikku ja seostub mälestustega inimestest, kohtadest ja tunnetest. Kui minu tööd kutsuvad ka vaatajas esile positiivseid tundeid, siis on mul hea meel, et olen suutnud muuta kellegi päeva killukese võrra paremaks.“
Katarina Kotselainen (s 1982 Tartus) on õppinud EKAs (2006 EKA BA, 2010 EKA MA) ning täiendanud end korduvalt Saksamaal ja Norras. Alates 2002. aastast on Katarina osalenud näitustel maailma eri nurkades.
Kalle Kotselainen (s 1981 Tartus): „Mulle meeldib damaskuse juures materjali väärtustamine. Erinevaid metalle kokku sepistades sünnib iga kord ainulaadne ja kordumatu muster. Damaskuse teras sobib hästi kokku teiste metallidega.” Kalle Kotselainen on disaininud ja valmistanud väärismetallidest ehteid üle kümne aasta. Ta lõpetas 2019. a. Vana-Vigala TTK sepa eriala ning on üks Tuletuul OÜ asutajatest.
Kõrgelt hinnatud ehtekunstnik, maalikunstnik ja kosmopoliit Ivar Kaasik, kelle aknanäitus on avatud veel kuni 11.jaanuarini A-Galerii vitriinidel, tutvustab oma loomingut 7. jaanuaril kell 17:30. Tasuta.
Ivar Kaasiku aknanäitus TUHK, TOLM JA TEEMANT
Kunstnik on oma näitusest rääkides öelnud järgmist: “Tuhastunud ja tolmunud väärtused.
Unikaalsed vaskehted aastatest 2018-19. Sinna hulka üksikud kullast teemantehted. Materjaliks on tolm, tuhk, teemant, safiir, rubiin, akvamariin, smaragd, topaas, turmaliin, spinell, fluoriit, kvarts, tsitriin, ametüst, mäekristall, krüsopraas, kaltsedoon ja granaat. Tööd on skulpturaalsed ülepaisutatud ehted – tolmu, tuha ja vääriskividega kaetud. Väljapandud ehted on kui lugu ilma õnneliku lõputa.”
Ivar Kaasik on sündinud 12. aprillil 1965 Kuressaares. Aastatel 1983-92 õppis ta Eesti Kunstiakadeemias (tollal: Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis) arhitektuuri ja hiljem metallehistöö kateedris, aastatel 1989-90 Burg Giebichenstein Kunsthochschule Halles. Alates 1999. aastast tegutseb Kaasik vabakutselise kunstnikuna. Näitustel osaleb ta alates 1989. aastast. Kunstnikku on pärjatud Pariisis maailmakuulsa ehte-Oscariga Diamond International Award (1996).
Uue aastakümne avab oma isikunäitusega A-Galerii seifis noor itaalia ehtekunstnik Federica Cogliandro.
Näitus peegeldab kunstniku loomingulist rännakut, uurides märkide mitmetähenduslikkust ning graafilist ja materialiseeritud arengut, et leida omaenda keel ja viis maailma teket mõtestada.
Märk on looja, Universumi ja selle koostisosade keskne element, mis kätkeb endas kogu kosmose energia ja vormide allikat. Kosmos on täis liikumist ja selle dünaamika sees on võimalik ka erinevaid detaile täheldada, mis stagnatsioonis märkamatuks jääks. Näitusel on kajastatud pisikesed jäljendid – graveeritud ja pressitud tähised, mille kaudu avanevad aeglaselt atmosfäärilised tekstuurid ning mis laveerivad valguse ja varjude, vormide ja tühjuse, kompresseeritud ja õhulise ning illusiooni ja reaalsuse vahel.
Näituse eesmärgiks on luua uus viis Universumi ja selle saamislugu seletada. Iga näituse töö tähistab individuaalset mikrokosmost universaalses makrokosmoses ehk installatsiooni tervikus. Märkide eredad osakesed on igaveses liikumises oleva ürgse ainena asetatud erinevatesse rütmilistesse variatsioonidessse ja pidevasse kihistunud voolavusse. Nad loovad tekstuuri, mille mustri koovad kokku valgus ja mateeria.
Federica Cogliandro on Itaalia päritolu ehtekunstnik, keda kõnetab interdistsiplinaarsus. Ta kombineerib ja rikastab oma käekirja erinevate materjalide ja tehnikatega. Roomas sündinud kunstnik resideerub hetkel Tallinnas. Cogliandrol on Rooma Kunsti Ülikooli vabade kunstide bakalaureus. Õpingute ajal pühendus ta joonistamisele ja trükiste valmistamisele. 2019 lõpetas Cogliandro Eesti Kunstiakadeemia magistarntuuri (juhendaja prof. Kadri Mälk). Õpingutega paralleelselt tegi Cogliandro oma praktika ja resideerus Giovanni Corvaja stuudiumis ligi aasta. Tema töid on esitletud nii Itaalias, Hispaanias kui Eestis.
A-Galeriil on hea meel kutsuda oma kalleid kliente ja armsaid kolleege aknanäituste sarjale, mis edaspidi iga kuu hakkavad kõnetama oma publikut uute üllatajate ja grand-old klassikutega. Aknanäitused peegeldavad ehtekunstnike maailma sisutihedust, nii autoriehte mängulisust kui ka töömahukust. Need on märgilised sümbolid, mis ühendavad. See on lugupidamine, kus originaalsus ja meisterlikkus on võtmesõnadeks.
Esimeseks esinduslikuks väljanäituseks ja aknanäitustega võõrustajateks on valitud 3 erinevat Eesti Kunstiakadeemia põlvkonda, 3 erinevat maailmakäsitlust. Neid kõiki ühendavad mineraalid, kivimid, vääriskivid ja värvide tundlikkus.
UITMÕTTED Ive-Maria Köögard
Ive-Maria Köögard (1942): “Need ehted on läbilõige minu viimase paarikümne aasta jooksul tehtud töödest. Ma vaatan kivile otsa ja siis mõtlen, mis temaga peale hakata. Hingestan töid tunnetuslikult. Meid ei õpetatud omal ajal kontseptsioone kirjutama, me isegi ei tohtinud teha endale väärismetallist ehteid. Väärismetall oli riigiomand ja Sina ei tohtinud seda omandada. Alles hiljem hakkasime salamisi näituse ehteid tegema. Kuigi esialgu oli nii Soros ja KGB selle vastu, siis tuli hiljem ikkagi välja, et oli olemas määrus, et näituse ehteid me ikkagi võisime teha.
Tuleb meelde veel 1 naljakas lugu. Töötasin alates 68ndas aastast ARSI Kunstitoodete Kombinaadis Metall Ehistööde Ateljees. Ja tol ajal olid kõik bussi- ja rongipiletid ka nimelised. Ükskord näitasin oma töötõendit siis piletikassas olevale provvale ja tema siis kirjutas mulle pileti. Ma küll ei saanud aru, miks ta mind ometi nii pikalt vaatab ja veel kõõlus piletiluugist pead pidi välja järgi vaatama. Alles rongi istudes ja pileti pealt juureldes märkasin, et ta oli kirjutanud mu nime Ive-Meraia Mekalšishe tütrekeseks! Tegelikkuses ta ei osanud välja lugeda ja aru saada, et seal oli kirjas Köögard Ive-Maria Metallehistöö. ”
Ive-Maria Köögard (1942) õppis ERKI´s metalli erialal ja töötas aastatel 1968-1996 Ars-Juveelis kunstnik teostajana. 1996-2013 töötas OÜ Kuldkraalis kunstnik-juveliirina. Hetkel tegutseb vabakunstnikuna Hobusepea 2 stuudios.
TUHK, TOLM JA TEEMANT Ivar Kaasik
Tuhastunud ja tolmunud väärtused.
Unikaalsed vaskehted aastatest 2018-19. Sinna hulka üksikud kullast teemantehted. Materjaliks on tolm, tuhk, teemant, safiir, rubiin, akvamariin, smaragd, topaas, turmaliin, spinell, fluoriit, kvarts, tsitriin, ametüst, mäekristall, krüsopraas, kaltsedoon ja granaat. Tööd on skulpturaalsed ülepaisutatud ehted – tolmu, tuha ja vääriskividega kaetud.
Näitusele ülespandud teosed on kuidagi arusaamatud, tema tööd on kantud kui otsesest mittemõtlemistungist ja pealesunnitud anonüümsest monoloogist, kaudsetest vihjetest ja ühestest tõlgendusvõimalustest. Kunstniku apropriatsioonne iroonia ühes käsitööstusliku fenomeniga ja arusaamatu tehnikaga on kujundanud tema töödes ajaliku atmosfääri, erilisusesse sumbunud kunstliku maailma. Väljapandud ehted on kui lugu ilma õnneliku lõputa.
Ivar Kaasik on sündinud 12. aprillil 1965 Kuressaares. Aastatel 1983-92 õppis ta Eesti Kunstiakadeemias (tollal: Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis) arhitektuuri ja hiljem metallehistöö kateedris, aastatel 1989-90 Burg Giebichenstein Kunsthochschule Halles, seejärel töötas erinevates ametites – muuhulgas aastatel 1992–99 kullassepana Saksamaal. Alates 1999. aastast tegutseb Kaasik vabakutselise kunstnikuna. Näitustel osaleb ta alates 1989. aastast, saksa maalikunstnike liidu liikmeks astus 2001. aastal ja Eesti Kunstnike Liidu liikmeks 2012. aastal, ta on ka metallikunstnike liidu ja maalikunstnike liidu liige.
Kunstniku on pärjatud Pariisis maailmakuulsa ehte-Oskariga Diamond International Award (1996). Kirjutajana on Kaasik väljendanud enda paatost ja kunsti tavaarusaamu eiravas sõnaloomingus, autori poolt žanriliselt „miinimum- ja maksimumprogrammiks“ tituleeritud raamatus „Ettevaatust, kunst! Mida teha. Kuidas ja kui palju“ (2011).
SEDA MA TAHAN, SEDA MA SAAN Jaanika Pajuste
Ehete retsept
50 dl vaiku 10 sl värvi 20 dl mängulisust 50 tl leitud esemeid 10 tl Barbie’sid ja Ken’e 5 tl kitši 100 sl kulda ja teemante
Heleroosa Barbie nägu koogipaberist lõigatud pärlitega kaunistusel mis on hõbealusel – see pross on kandmiseks kaubanduskeskuses allahinnatud Gucci koti järjekorras seistes.
Teemaks on ostlemis- ja tarbimissõltuvus, asjade väärtus ning materjalide petlik välimus. Sa ei vaja seda, kuid ei suuda vastu panna, sellegipoolest pead sa selle ostma. See on sundus. Sa ei suuda näha asja väärtust, tõeline väärtus on omamisiha. Suur punane silt, mis ripub Selfridges’I kaubamaja laes ütleb sulle:
Sa tahad seda Sa ostad selle Sa unustad selle
Ostuvõime näitab samal ajal ka seda, mida me ei saa endale lubada.
Teosed räägivad vastuoludest – ilus ja inetu, odav ja kallis – kust läheb piir ehtsa kulla ja imitatsiooni vahel. Kasutan kujundite, värvide, leitud motiivide ning igapäevaste esemete kummalisi kombinatsioone.
Inspiratsiooniks on “Poun Land” poed. Erinevad asjad on kuhjatud kokku ainsa ühise omaduse tõttu: nad kõik maksavad 1 nael. Materjalid ja värvid on mind enim inspireerinud. Kas ma mängin tarbija meeltega?
Plastikust Barbie’de näod muutuvad madonnadeks – tarbimisest on saanud meie religioon. Praktilised küpsetusvormid muutuvad väärisasjadeks.
Kasutan enamasti roosat ja helesinist. Need värvid on meeldivad ja kergesti loetavad, neil on vaataja jaoks stereotüüpsed tähendused. Need püüavad pilku ja tõmbavad tähelepanu.
Minu teoste eesmärk on panna vaataja mõtlema ja kahtlema. Tahan, et inimesed peatuks ja mõtleks, miks nad midagi ostavad ja mida nad ostavad. Et inimene peatuks silmapilguks ning mõtleks, miks ta tahab seda asja omada.
Jaanika Pajuste (1977) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia Ehtekunsti bakalaureuse 2006. aastal, omandanud 2008. aastal magistriõppe Londoni Kuninglikus Kunsti Kolledžis Idar-Obersteinis Saksamaal. Osalenud paljudel näitustel üle maailma. Võitnud maineka Marzee galerii grand prix 2006, 2006 Midora messi publiku lemmiku esimese auhinna. Hetkel töötab Pajuste vabakutselisena.
Kunstnikuõhtu Anni Kagoverega: laupäev, 30.11.2019, 18-19
A-Galeriis, Hobusepea 2, Tallinn
Värskelt avatud Anni Kagovere autorinäitus PAPAGOITUBA kutsub avastama ehtemaailma salapära, tutvuma Anni Kagovere õrna hingeeluga. Saa osa mõtisklustest, kus Anni jagab lähemalt, mis tähendab “Papagoituba” tema jaoks, kuidas mõjutasid 3 aastat Jaapanit tema käekirja, ning mis on see kummaline mokume-gane.
Vestlust juhib kirjanik Kätlin Kaldmaa
PAPAGOITUBA
A-Galerii seif muutub varjuliseks saluks, kus võib kohata nii värvilisi tiivulisi kui ka haruldasi ehteid. Väärismetallidest mokumegane-ehted hiilgavad kui kiskjate silmad lopsaka lehestiku varjus.
Tegemist on unenäolise retkega Käsmu kaptenikülas asuva suvekodu papagoituppa, mille uhke tapeet on inspireerinud juba mitmeid kunstnikepõlvkondi.
Helimaastiku loob Helina Tulve ooper “It is getting so dark”, mis kirjutatud Sei Shonagoni “Padjaraamatu” ainetel.
Anni Kagovere on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia ehtekunsti osakonna ning omandanud magistrikraadi Tokyo Kunstiülikoolis. Oma teostes on ta keskendunud Jaapani metallikunstitehnika mokumegane kasutamisele ja on juhendanud mokumegane-kursusi Eesti Kunstiakadeemias ning Viljandi Kultuuriakadeemias.
