Ja ilu sünnib. Keset pruuni muda lögast kõntsa: sumin, värin, idanemine, paljunemine, vohamine. See on looduse jõud, madalamal kui muru, juurdumas tumedates sügavustes, küündimas hella valguse sooja tolmnema. Ja seda ei ole võimalik hoida tagasi, ja kevad tärkab, ja suvi lokkab… üks kord, ja alati, ja igavesti.
LOODUSE ÜLESTÕUSU näitust saab külastada alates 20. märtsist A-Galerii müügisaalis ja näitus jääb avatuks 30. juunini 2026.
Osalevad kunstnikud:
Anneli Tammik, Ene Valter, Erle Nemvalts, Ester Faiman, Guntis Lauders, Harry Tensing, Henry Mardisalu, Hyrv, Katrin Kosenkranius, Keesi Kapsta, Keiu Koppel, Kertu Tuberg, Krista Laos, Krista Lehari, Liisbeth Kirss, Lisa Kröber, Margit Paulin, Mari Pärtelpoeg, Merike Balod, Michael Schoorl, Robert Idvani, Riin Somelar, Tanel Veenre, Urve Küttner, Viktorija Lillemets, Ülle Voosalu
Eesti ehtekunstnikud on valinud 2025. aasta parima A-Galerii seifinäituse.
A-Galerii SEIFIS, mis on kohaliku ehtekunsti olulisimaks näitusepinnaks, toimus möödunud aastal kümme näitust, millest parimaks valiti Kertu Tubergi KOMPOST.
Kertu Tuberg lõpetas 1999. aastal Tartu Kunstikooli graafilise disaini eriala ning omandas 2008. aastal magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti erialal. Tuberg on end korduvalt täiendanud välismaal ning tegutsenud oma erialal juba üle 15 aasta. Tuberg töötab Tartus, ühisateljees Cirrus, mille asutas koos erialakaaslastega 2018. aastal. Ta on õpetanud Eesti Kunstiakadeemias, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias ja Kõrgemas Kunstikoolis Pallas. Rahvusvahelistel näitustel on osalenud alates 2001. aastast. Tema loomingut leidub Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi kogus ning erakogudes.
Parimat seifinäitust valitakse A-Galeriis alates 2007. aastast, eesmärgiga tunnustada kunstnike meisterlikke saavutusi oma loomingus. A-Galerii on professionaalsete metallikunstnike loomingut esindav ehtegalerii, mille tegevuste hulka kuulub näituste korraldamine. SEIF on ajalooline ühenduslüli 1891. aastal juveliir Joseph Kopfi kullassepaärina ehitatud hoone ja näitusepinna vahel. Näitusetegevus toimub SEIFIS 2005. aastast.
Varasemaid tunnustatud näituseid saate vaadata siit.
Eesti ehtekunsti suurim iga-aastane ühisnäitus keskendub seekord väärtustele. Praegusel ajal, mil väärtust nähakse sageli numbrite kaudu, juhivad kunstnikud tähelepanu väärtuse teistsugustele vormidele, mis sünnivad koostööst, kogukonnast ja ühises ruumis kujunevatest suhetest. Näitusel on tänavu teoseid nii A-Galerii kogukonna kunstnikelt kui ka autoritelt, kes on ehtevaldkonnaga uuel moel suhestunud, koondades eri põlvkondade ja taustade kokkupuutepunkti.
Aastanäituse kujunduse loonud kunstnik Karl Joonas Alamaa töötab rõivatekstiilijääkidest valmistatud pehmete figuursete objektidega, mida täiendavad puidust ja metallist orgaanilised pinnastruktuurid. Kujundus põimib ehted ja skulpturaalsed vormid ning suunab mõtisklema, milline võiks olla ehtekunsti roll inimeseks olemise ja teravalt kontrastsete ühiskondlike kriiside keskel.
Pealkiri „Üks ta kõik” viitab pingetele erilisuse ja universaalsuse väärtustamise vahel, kõlamas irooniline: mis iganes, vahet ju pole. Iga teos ja näitus on justkui oma väikese maailma probleemi püstitus ja võimalik lahendus, üks paljus. Suure ühisnäituse puhul avaneb väärtuste ruum, kus näiliselt sarnased osad korrutuvad ja erilisus hajub, kuid vaatamata sellele kerkib pinnale midagi oluliselt ainulaadset, uusi vaatenurki ja ootamatut uuenduslikkust pakkuvat.
64 kunstnikku: Mirjam Aun, Andrei Balašov, Merike Balod, Jens Andreas Clausen, Margus Elizarov, Rita-Livia Erikson, Kati Erme, Elize Hiiop, Tatiana Iakovleva, Hedi Jaansoo, Ivar Kaasik, Keesi Kapsta, Mari Käbin, Liisi Kõuhkna, Keiu Koppel, Ülle Kõuts, Kalle Kotselainen, Olga Tea Krek, Kadi Kübarsepp, Triin Kukk, Valdek Laur, Kristiina Laurits, Krista Lehari, Claudia Lepik, Viktorija Lillemets, Elis Liivo, Urmas Lüüs, Keiu Maasik, Tõnis Malkov, Henry Mardisalu, Ülle Mesikäpp, Juulia Aleksandra Mikson, Paul Aadam Mikson, Maarja Niinemägi, Erle Nemvalts, Ulrika Paemurru, Õnne Paulus, Margit Paulin, Mari Pärtelpoeg, Darja Popolitova, Ane Raunam, Anne Reinberg, Mari Relo-Šaulys, Liisa-Chrislin Saleh, Tamara Sergijenko, Kairi Sirendi, Birgit Skolimowski, Riin Somelar, Kärt Summatavet, Hansel Tai, Sven Tali, Harry Tensing, Margus Tänav, Bianca Triinu Toots, Kertu Tuberg, Maria Valdma-Härm, Ene Valter, Katrin Veegen, Kadi Veesaar, Kertu Vellerind, Tea Vellerind, Raili Vinn, Ülle Voosalu.
Ehtekunstniku Kertu Tubergi näituse keskmes on lagunemine kui osa eluringist. Siin põimuvad orgaaniline ja tehislik, jääk ja võimalus. Tervik jaguneb – ja koos sellega nihkub ka tähendus. Kui ümbermaailmareis taandub teekonnaks tugitoolist aknani, liigub fookus väliselt sisemisele. Õnn ei pruugi kaduda, küll aga omandab see uue olemuse.
Kertu Tuberg lõpetas 1999. aastal Tartu Kunstikooli graafilise disaini eriala ning omandas 2008. aastal magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti erialal. Tuberg on end korduvalt täiendanud välismaal ning tegutsenud oma erialal juba üle 15 aasta. Tuberg töötab Tartus, ühisateljees Cirrus, mille asutas koos erialakaaslastega 2018. aastal. Ta on õpetanud Eesti Kunstiakadeemias, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias ja Kõrgemas Kunstikoolis Pallas. Rahvusvahelistel näitustel on osalenud alates 2001. aastast. Tema loomingut leidub Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi kogus ning erakogudes.
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital ja trükikoda Feiss.
A-Galerii Seifis ja akendel avanev Tiina Käeseli kuraatorinäitus MEREÄÄRSED LOOD on otseselt seotud Tallinn 2011 kultuuripealinna teemaga.
Kuraator Tiina Käesel näitusest: “Kuidas esitada lugematute rannakivide teekonna, vormumise ja paiga leidmise lugu, merele omistatud andmise ja võtmise lugusid, lainete kaudu saadetud teateid ja igatsusi, mere võimu ja inimlikku abitust? Mereäärsed lood mõtleme välja meie – mereäärsed. Meie jutustame, kirjutame, laulame ja näitame neid üksteisele, hüüame merre oma soove ja sajatusi, karjeid ja sosinaid. Meie seome lugude kaudu end merega. Ka sellistega, mille seost esmapilgul ei oskagi leida. Nii ka sellel näitusel. Galerii akendel ja Seifis eksponeerivad kunstnikud otseütlemiste ja metafooride seoste läbi oma mereäärset elamise, olemise ja mere tunnetamise lugu. Igaüks erineva lähenemise ja laadiga. Kuraatori eesmärk oli see kokku siduda oma mereäärseks looks. Tunnistan, söandan ühtaegu olla tundeline, irooniline, otseütlev ja kaude vihjav. Milline konks püüab?”
Osalevad kunstnikud: Ulvi Haagensen, Leida Ilo, Urve Küttner, Heino Prunsvelt, Jüri Roosa, Aivar Simson ehk Simson Seakülast, Ketli Tiitsar ja Kertu Tuberg.
Taavi TeevetKaire RannikKatrin VeegenMaria ValdmaMari PärtelpoegLeida IloKatrinAmosUrmas-OttÜlle Kõuts
Alates 2007. aastast toimub A-Galeriis iga aasta parima seifinäituse valimine. Konkursi eesmärk on tunnustada kunstnike meisterlikke saavutusi oma loomingus. Võitja selgitavad välja A-Galerii osanikud.
Ussikuningas on Eesti muinasjuttudes tark ja võimas kaitsja, kes aitab leida imerohtu ravimatute haiguste parandamiseks ning temaga kohtumine toob õnne. Rahvakunstis ja -meditsiinis kasutatakse ussi siksakki kaitseks kurja silma, õnnetuste ja haiguste eest. Ussi kujund on paljudes müütilise maailmapildiga kultuurides algvägede, ravi, kaitse ja tarkuse sümbol. Keltide ja skandinaavia viikingite maokujulised ehted, indiaanihõimude liivamaalingud, sküütide raidkivid, egiptuse jumalad, soome-ugrilaste ornamendid, india joogide kundalini ning hiina ja euroopa kõrgmeditsiin kujutavad madu erilise austusega.
Kärt Summatavet (PhD) on metallikunstnik ja graafik (1982-1987). Ta esineb näitustel alates 1986. aastast: 41 isiknäitust ja üle 100 ühisnäituse Eestis, Soomes, Inglismaal, Rootsis, Norras, Saksamaal, Lätis, USAs, Poolas, Sloveenias, Hiinas, Venemaal, Koreas, Ungaris, Itaalias, Prantsusmaal, Belgias. 2005 kaitses ta Helsingis kunstidoktori väitekirja Aalto Ülikooli disainiteaduskonnas.
KOOMIKS “KOMPOST” Kertu Tuberg
“peale söömingut mahlasem osa on tarbitud jääb jääk kondid ja kontsud maitse asi”
Kertu Tuberg on vabakutseline ehtekunstnik, kes tegutseb Tartus. Ta on saanud erialase hariduse Eesti Kunstiakadeemiast. Näitustel osaleb aastast 2001.
TÖÖÖÖ Kaire Rannik
Need on tööd mis on sündinud öötundidel, pimedad, nukrad ja üksikud. Hea on tuua nad päevavalgele, et vaadata kas neile see meeldib või leida kedagi kellel nad meeldida võiksid. Kas nendes on lugu peidus või seda seal ei ole jäägu vaatajate otsustada.
Kaire Rannik on Eesti Kunstiakadeemia lõpetanud ehtekunstnik, kelle töid tunnustati juba tema loometöö varastel aastatel Noore Kunstniku preemiaga Tallinna Tarbekunsti Triennaalil 1997. aastal ning kunstnike rühmituse F.F.F.F. liikmena 2002. aastal Eesti Kultuurkapitali aastapreemiaga. Eesti disainimaastikul igapäevaselt hoogsalt tegutsev ehtekunstnik armastab lihtsuses peituvat ilu ning ammutab inspiratsiooni nii kodumaisest loodusest kui ka geomeetrilistest algelementidest. Igas Kaire Ranniku ehtes peitub ka aegadeülene side Tallinna vanalinnas töötanud kullassepast vanaisaga, mis peegeldub tema ehete puhtas viimistluses ning kõrgetasemelises kullasepatöös.
R_R HI-TECH Risto Tali ja Rait Siska
Võrude keskseks motiiviks on unikaalne ühendussõlm – titaanist laserlõigatud süsteem, mis lukustab end pärast külmtöötlust ning tekitab efektse visuaalse tulemuse – võru justkui „ei tohiks“ ühes tükis püsida. Kõrgtehnoloogilist käevõrude seeriat on välja töötatud viimased 15 aastat. Inspiratsiooniallikaks neile käevõrudele on muuhulgas Tallinna vanalinn ja keskaegsed raudrüüde ja turviste komponendid.
Risto Tali ja Rait Siska on viljakas sepakunsti viljelejate tandem, kes on Eesti Kunstnike Liidu liikmed, lõpetanud ehte- ja sepakunsti eriala. Aastail 2003- 2020 on nad loonud hulgaliselt metallist skulptuure ja taieseid. Samuti on osaletud hulgaliselt sepakunsti- ja ehtenäitustel ning konkurssidel.Tuntumaks tööks on Tartu Ülikooli Narva Kolledži uuele õppehoonele sepistatud sisehoovi raudvärav „Liblikas“ koos detailidega. Uuematest töödest Eesti Panga emiteeritud Jüri Jaaksonile pühendatud 15 eurone meenemünt. Ära märkimata ei saa jääda juba 10 aastat vältav koostöö Bocuse d`Or Estoniaga mille käigus on valminud Eesti kandidaatide tseremoniaalnõude komplektid, mida käesoleval aastal Eesti Vabariigi aastapäeva vastuvõtu ballil Viljandis eksponeeriti. Risto Tali on andnud suure panuse EKA ehte- ja sepakunsti osakonna töökodade juhataja ja meisterina. Rait Siska on ka hinnatud visualiseerija ja animeerija.
