Tag Archives: Seifinäitus

Tagasi Posted on by

HEA OLU

Kolmapäeval, 8. juunil, kell 18 avaneb A-Galerii SEIFIS Katja Toporski isikunäitus HEA OLU. Avamise raames toimub Katjaga ka avalik kunstnikuvestlus, mida viib läbi Müürilehe kultuuritoimetaja Sanna Kartau. Avamispidustuste ja näituse külastamine on kõigile huvilistele tasuta. Näitus püsib avatuna 29. juunini.

Katja Toporski isikunäituse fookuses on heaolu. Käimasoleva pandeemia füüsilise, emotsionaalse, majandusliku ja vaimse pinge kontekstis peegeldab Toporski võimalusi, mis aitavad meil ennast hoida. 

Katja Toporski on pärit apteekrite perest. Aastate jooksul on ta kokku kogunud hulga laborinõusid, mis on talle pärandatud erinevatelt pensionile jäänud keemikutelt ja laboritöötajatelt. Aja jooksul on need kolvid sisaldanud mitmesuguseid aineid, mis aitasid erinevaid vaevusi ravida. Kunstniku käes muutuvad nõud eheteks, milles ta tõlgib jäljed endistest funktsioonidest uueks narratiiviks. 

Et toetada oma tööde kontseptsiooni, kasutab Toporski spetsiifilisi ja tihtilugu eksperimentaalseid materjale. Sageli sisaldavad need materjalid moondumise elemente, nagu näiteks kuivamis- või sulamisprotsess, mis viitavad mateeria püsimatusele; olemise voolavale olekule.

Kõik näitusetööd koosnevad ühe vormi – apteegi klaaskolbi – valatud või jäljendatud versioonidest. Kunstnik kujutab vormi tulevast esitlust kui nurgelist, siledat ja peegeldavat tehnoloogilist täiuslikkust. Ta kujutab aluskonstruktsiooni justkui tellingutena, mis on saavutatud vormi 3D-skanneerimisel. Vormi lagunemist kujutab selle valamine želatiini, mis annab tulemuseks kahanenud ja kõvastunud kuju, mille pind on kortsus nagu iidne nahk. Taastatud munakoorde valatuna, ilmuvad optiliste filtrite alla nende kokkutõmbunud vormide koopiad, mis muudavad tööd nähtavaks vaid teatud nurga alt.

Katja Toporski on Saksamaal, Frankfurdis sündinud ehtekunstnik, professor ja kirjanik. Toporski teenis oma magistrikraadi Townsoni ülikoolis ning hetkel resideerub ta Washington DC lähistel. Lisaks kunstimagistrile omab Toporski ka arstikraadi ning enne karjääri ehtekunsti valdkonnas, töötas ta anestesioloogina. 

Tema looming põhineb filosoofilisel mõtlemisel ja kõrvutab arhetüüpseid objekte ja elemente, et uurida meie teadmiste piiranguid elu kohta. Tema tööd on osalenud paljudel näitustel üle USA ja ka rahvusvaheliselt, nii grupi- kui ka isikunäitustel. Ta on tegelenud ka kureerimisega, viimati näitusel Site Effects, mida eksponeeriti 2020. aastal Münchenis Bayerische Kunstgewerbevereinis ja Baltimore’i juveelikeskuses.

Tagasi Posted on by

TEHTU TUULES

Reedel, 6. mail avaneb A-Galerii SEIFIS Ene Valteri juubelinäitus TEHTU TUULES, mis on ühtlasi kunstniku neljas isikunäitus A-Galeriis. Traditsiooniliselt on Ene näitused toimunud viie aastaste vahedega kunstniku sünnipäevakuus mais, olles nii tore võimalus ümmarguste tähtpäevade pidulikuks pühitsemiseks.  

Viimastel loomeaastatel on Valter palju tegelenud kõrgkuumusemailidega, mis on valdav ka selle näituse ehetes. Oma olemuselt küllaltki kapriisne ja tehnoloogiliselt nõudlik tehnika võimaldab omamoodi kustutada ehtekunsti erialal valdavalt tekkivat „värvinälga“. Eriti omaseks Ene Valteri emaililoomingus on saanud sinised toonid, mis on kõrvutatud türkiiside, roheliste krüsopraaside ja jaadiga. Üheks lemmikuks on ka pärlmutter – toon, mis oma rahuliku valge helgiga annab koos emailitud hõbedaga võluva koosluse. Varasemas loomingus on Valter viljenenud pigem rangemat ja geomeetrilist laadi, kuid selle näituse tööde juures on tajuda rohkem pehmust ja romantilisemat lähenemist. Kujundid on muutunud vabamaks ja voolavamaks. 

Oma ehteloomingus on Ene Valter alati lähtunud ajatusest. Sellest, et ehe oleks kantav, kestaks ajast aega ja oleks pärandatav põlvest põlve. 

Ene Valter on Eesti ehtekunstnik, kelle igapäevane töö firmas Ars Vasetööd OÜ on seotud au- ja teenetemärkide, medalite ja muu kujundamise ja tootmisega. Ta on kujundanud ja valmistanud palju ametikette kõrgkoolide rektoritele, linnapeadele ja ühingute presidentidele. Eesti Riikliku Kunstiinstituudi lõpetas 1977. aastal. Ene Valter on Eesti Kunstnike Liidu liige alates 1986 a.

MEEDIAKAJA
kultuur.err.ee – Pildid: A-Galeriis avati ehtekunstnik Ene Valteri näitus “Tehtu tuules”

Tagasi Posted on by

RASKUS

Reedel, 1. aprillil kell 18:00 avaneb A-Galerii SEIFis Kadi Kübarsepa õrnadesse joontesse kätketud tugevust kajastav näitus RASKUS. Näitus püsib avatuna 3. maini. 

Kadi Kübarsepa järjekorras neljandal A-Galerii seifinäitusel on mängulised hõbedast ehted ja skulptuurid. Neis ehetes peituv raskus ei ole seotud mitte materjali omadustega, vaid teekonnaga, mis on kulunud nende eheteni jõudmiseks. Puhta hõbeda valge pind ja oksiidikihi tumedus annavad kerguse, mida rajal tarvis läheb. Teed on vaja läbida mängleva ilu ja voolava joonega. Kübarsepa jooned on hõbedast. 

Kadi Kübarsepp on Eesti ehtekunstnik, kelle tegevus on pikalt olnud seotud A-Galeriiga. Seotus algas sellest, kui ta Hobusepea 2 maja kolmanda korruse ateljeesse (tuntud ka kui 10 kunstniku tuba) 2008. aastal tööle asus. Kunstniku töid on eksponeeritud lisaks Eestile ka Itaalias, Soomes, Hollandis, Saksamaal ja Leedus. Kadi Kübarsepp tunneb loomingus enim huvi skulpturaalse etendusliku ehte vastu, teda on mõjutanud nn Uue ehte (New Jewellery) liikumine, mis üritas oma revolutsioonilisuses ehet kantavusest vabastada. Ehte-performance ja mäng mõõtmetega oli 1980. aastate alguses ehtekunstnikele väga uuenduslik väljund ning see mõjutas tervet põlvkonda. Kummalisel kombel langeb selle algus kokku ka Kadi sünniaastaga – 1982. 

Kadi Kübarsepa ehted sünnivad tühjusest ja ruumist materjali ümber. Kõik algab joonistusest, joontest. Tema graafika on kaelaskantav. Tühjusest loodud kaelaehe on kandilisest hõbetraadist ja selle voolav vorm paindub ümber kaela, otsides kontakti kehaga, ehte kandjaga. Kaelaehte läätsjas kuju on püüe sobituda kaelaga, kaotamata samas oma skulpturaalset vormi ja kergust. Lihtsas puhtas joones on peidus tühjuseihalus.

Tagasi Posted on by

Kaaslane

KAASLANE on Piera Ying-Chu Shih hetkel käimasolev projekt, mille käigus kunstnik katsetab, kuidas käsitööd suhtelises esteetikas positsioneerida ning kui kaugele võib lahkuse ja empaatiaga jõuda. Unikaalsete käsitsi valmistatud metallist miniatuuridega kutsub ta avalikkust üles ühinema oma praktikaga, mille eesmärgiks on ära tunda ja hinnata sidet meie igapäevaelus toimuvaga. See projekt on reaktsioon ühenduse ja kuuluvustunde puudumisele, mida tänapäeva ühiskonnas sageli kogeda saab.

 Kunstniku eesmärgiks on luua ringlus, mis kinkimise abil tavapärasest tarbimisstruktuurist välja jõuaks. Ringluse toimimiseks on vaja intuitiivselt tegutseda, et see väljendaks meie valikuid, usku ja kuuluvust, hägustades samal ajal kunsti ja elu vahelist piiri. 2020. aasta keskel tekkis kunstnikul tung sõlmida rahu eraldatuse ja isoleerituse tundega. Ta istus oma töölaua ette ja asus looma. Võtnud millelegi mõtlemata tüki vaha, lasi ta oma intuitsiooni valla. Mõttega enda juurde tagasi jõudes istus tema käes juba pisike olend, kes teda vahtis. Sündis skulptuur, miniatuur, väike kaaslane. 

Kunstnik kannab iga päev kaasas ühte miniatuuri ja annab selle esimesele inimesele, kellega sidet tunneb. Inimene võib siis ise otsustada, kas ta nõustub juhistega või mitte: kanda kuju endaga kaasas ja anda see edasi järgmisele inimesele, kellega sidet kogete, paludes sel inimesel samamoodi toimida. Sama tuleks küsida ka järgnevalt inimeselt ja nii edasi. Iga osaleja käega tuleks jäädvustada üks pilt. Osalejatel on täielik õigus otsustada, mida miniatuuriga siis teha, kui see on juba vastu võetud. Hilisemast tegevusest ei pea midagi raporteerima.

Miniatuuride ringlus on kui lahkuse ja empaatia žest, mis nõuab intuitiivset tegutsemist nii kunstnikult kui ka osalejatelt. Iga aktiivne “valik” on tunnistus sellest, kuidas me end inimesena identifitseerime. Kuulumistunne võiks olla tunnistus usust; usust, et on olemas tänulikkus ja inimlikkus – ennast on võimalik ära tunda just teisi tunnistades ja teist inimest tundes saavutame võime tunda end inimesena.

Miniatuurid on kui materiaalne objekt ja kogemus, interaktiivne algatusvahend. Kui osaleja selle vastu võtab, võtab ta endale ka kohustuse ja vastutuse: ta peab mõtlema ja ise otsustama, milline on kingitus, mida ta soovib saada – objekt või kontseptsioon. Valikuvabadusega kaasneb ka küsimus, kuidas indiviid tajub kunstiteose väärtust väljaspool tavapärast tarbimist. Töö väärtus põhineb individuaalsetel valikutel, mitte millelgi, mis põhineb süsteemil või struktuuril. Valikuvabadusega, milline kingitus võiks olla, küsin ka endalt ja osalejatelt, mida tähendab “omamine”. Sellega kaasnevad mõtted, tunded ja teod – olenemata sellest, kas otsustate miniatuuri igapäevaelus kaasas kanda, kellelegi teisele kinkida või raamaturiiulis hoida; igal juhul on see kogemus.

Piera Ying-Chu Shih (1993) on Taiwani kunstnik ja kullassepp, kes elab Norras. Piera on omandanud bakalaureusekraadi Alchimiast, Firenze kaasaegsest ehtekoolist; tal on Oslo riikliku kunstiakadeemia meediumi- ja materjalipõhise kunsti valdkonnas magistrikraad. Oma töödes uurib ta emotsionaalse sideme ja kuuluvustunde degradeerumist, mis sageli tänapäeva elu saadab. Ta uurib käsitöö uusi tähendusi ja funktsioone, eesmärgiga neid eristusi minevikus olnutega vähendada.

Tagasi Posted on by

UNISTUS LENDAVATEST AUTODEST

Eelmise sajandi keskpaigas, kosmosevõidujooksu aegu, hakkasid laialdaselt levima futuroloogide tulevikuennustused ja seninägemata populaarsust nautisid ulmekoomiksid ning -kirjandus, kus kirjeldati praegust aega kui lendavate autode ja igikestvate kosmosepuhkuste maailma, kus keegi ei pidanud töötama – kui ta just ise ei tahtnud. Vaadates tänapäeval ringi, tekib aga tahtmatult küsimus, et milleks üldse unistada? Võrreldes praegusega lubati mulle toona hoopis teistsugust maailma. Aastal 2020 õpetasime me inimesi seebiga käsi pesema ning Hiina ja India sõdisid omavahel kividega. Rikkad saavad rikkamaks, vaesed jäävad vaesemaks, oleme erinevate kriiside lävel ja sees, ning tulevik näib tumedam kui eales varem. 

Näituse jaoks loodud ehted on sobitatud kahte maailma – minule lubatud unistusse, mida pakkusid ennustused ja ulmefilmid, kuid ka tänasesse, kus seebiga käsi pestes soovitatakse laulda kaks korda laulu “Happy Birthday”, et ka täiskasvanu käed korralikult puhtaks saaksid. 

Turvalisuse anumad on osa triviaalsusesse laskuva tuleviku ellujäämiskomplektist – me siiski ei lenda rakettranitsatega ülevaid seiklusi läbi elama. Enne uksest väljumist kontrollime, et akud oleks laetud ning kotis oleks saapanaastud, korgitser, pangakaart ja tükk seepi.

Sealjuures meile lubatavad unistused pole tänaseni palju muutunud – nüüd näen aga selgemini, et need on vaid uude tehnoloogiasse valatud vana rasv. 

Turvalisuse anumad

Fotopolümeer, seep, epoksiidvaik, hõbe, silikoon

Liina Lelov (1983) on raamatukoguhoidja hingega ehtekunstnik kes hetkel omandab magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemias. Tema tööd on põhiliselt seotud ühiskonna valupunktide ning unistustega helgemast tulevikust. Liina Lelovi töid on eksponeeritud mitmetel rühmanäitustel nii Eestis kui välismaal.

MEEDIAKAJA
kultuur.err.ee – Galerii. Liina Lelovi näitus uurib tänast tegelikkust lubatud unistuse kõrval

Tagasi Posted on by

Vaida Suits 90

Reedel, 14. jaanuaril kell 18:00 avatakse A-Galerii SEIFIS Vaida Suitsu juubelinäitus VAIDA SUITS 90. Näitus jääb avatuks 8. veebruarini. 

Vaida Suits on legendaarne eesti ehtekunstnik, kes tähistas möödunud aasta 11. novembril oma 90. juubelit. Tähtsaima kohaliku ehte- ja metallikunsti näituseruumina on A-Galeriil olnud siiras rõõm Vaida Suitsu juubelinäitust korraldada. Näitus kulgeb läbi Vaida võrratu loomingu 1960. aastatest kuni aastani 1982.

Käesolev näitus avab Vaida rännakut kunstnikuna, mis algab 1930ndatel lapsepõlvest, mil ema käsitöö armastus ka tütreni jõudis. Pärast õpinguid ERKIs töötas Vaida 10 aastat ARSi Tallinna Kunstitoodete Kombinaadis terasegraveerijana, olles selles positsioonis ainus naine. 1966–1993 tegutses Vaida teostuskunstnikuna ARSi metallehistööde ateljees ARS-Juveel, kus ta valmistas üksikseeriate kõrval ka vastutusrikkaid tellimustöid Eesti ning üleliidulistele institutsioonidele.

Vaida eristuvat käekirja ehtekunstnikuna on läbi aja saatnud juugendlik vormikäsitlus ja täpsuseni lihvitud detailne idamaadest pärit kassisaba tehnika. Oma pika karjääri jooksul on Vaida Suits osalenud näitustel Balkanist Norrani ja Itaaliast Mongooliani. Tema teoseid on teiste hulgas Moskva Tarbekunstimuuseumis ning Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis, samuti mitmetes erakogudes. Vaida meisterlikkuse ning fantastilise käekirja eest räägib ka see, et tema looming leidis Nõukogude Eesti tingimustes märkimisväärset tunnustust ka Londoni moelaval 1968. aastal.⁠

A-Galerii ühe asutaja ning osanikuna on Vaida looming galeriis alati esindatud olnud. Viimane Vaida töö galeriis leidis oma kandja 2021. aastal.

Näituse kujundajaks on ehtekunstnik Mari Pärtelpoeg, koordinaatoriks Helle Ly Tomberg ning näitust saatva kataloogi koostajateks Paula Hõbe ja Johanna Maria Mängel.

A-Galerii soovib tänada koostöö eest Eesti Kultuurkapitali, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi, Tallinna Linnamuuseumi, Eesti Kunstnike Liitu, Ketli Tiitsart, Madis Kurssi, Marita Lumi, Sille Kima, Ellington Printi. 

MEEDIAKAJA
ANNE JA STIIL. FOTOD | Nõukogude ajal ka Londoni moelaval tunnustatud legendaarne ehtekunstnik Vaida Suits tähistas 90. sünnipäeva. Läbilõige tema loomingust.

KULTUUR.ERR.EE. Galerii. A-Galerii alustas hooaega kolme näituse avamisega.

Tagasi Posted on by

A-Galerii 2021. aasta parim seifinäitus on Taavi Teeveti AINUEKSEMPLAR

Eesti ehtekunstnikud on valinud välja 2021. aasta parima A-Galerii seifinäituse. A-Galerii SEIF on kohaliku ehtekunsti olulisim näitusepind, mis on juba aastaid keskendunud professionaalsete ehtekunstnike ja seppade värske loomingu tutvustamisele. Eelmisel aastal toimus seifis 11 eriilmelist näitust, millest parimaks valiti Taavi Teeveti näitus AINUEKSEMPLAR.

Näitusel kandis Taavi Teevet oma esimese luulekogu luuleread paberi asemel lasergraveerimise ning happesöövituse abiga terasplaatidele. Kunstnikule oli oluline, et see luulekogu eksisteeriks vaid näitusesaalis näituse toimumise ajal, et seda ei saadaks tüüpiline luulekogu saatus saada loetud igavate bussireiside ajal ning kaoks oht, et raamatukastid võiksid jääda kellegi trepi alla tolmu koguma. Taavi Teeveti näitus oli A-Galerii SEIFIS üleval 29.10–26.11.2021.

Taavi Teevet (s. 1996. aastal Saaremaal) on Eesti Kunstiakadeemias ehte- ja sepakunsti bakalaureuse kraadi omandanud noor metallikunstnik, kes seab oma loomingulise tegevuse kesklöövi rännaku enese sisemusse, keskendudes oma loomingus eelkõige minategelase maailma, taju ja nendega seotud probleemide ja avastuste mõtestamisele. 

Teevet on osalenud oma töödega näitustel Eestis ja välismaal ning olnud ehtekunstnikuna kaastegev mitmetes lavastusprojektides.

Parimat seifinäitust valitakse A-Galeriis alates 2007. aastast, eesmärgiga tunnustada kunstnike meisterlikke saavutusi oma loomingus. A-Galerii on professionaalsete metallikunstnike loomingut esindav ehtegalerii, mille tegevuste hulka kuulub ka ajaloolises SEIFIS näituste korraldamine. SEIF on ajalooline pidepunkt, mis ühendab 1920ndatel juveliir Joseph Kopfi kullassepaärina ehitatud hoone esialgse funktsiooni ja näitusepinna. Näitusetegevus toimub SEIFIS 2005. aastast. Parima seifinäituse varasemaid võitjaid on näiteks Erle Nemvalts, Marita Lumi ja Kertu Vellerind.

Näitusest kirjutas kultuur.err.ee lehel Hele-Mai Viiksaar ARVUSTUS.LUULEKOGU, MIDA EI ILMUNUD

Tagasi Posted on by

AINUEKSEMPLAR

Taavi Teevet
Taavi Teevet
Taavi Teevet
Taavi Teevet
Taavi Teevet
Taavi Teevet
Taavi Teevet
Taavi Teevet

AINUEKSEMPLAR valiti 2021 aasta parimaks seifinäituseks.

AINUEKSEMPLAR on luulekogu, mis ei välju trükikojast mitte kunagi, sest seda lihtsalt ei saadeta kunagi trükki. Seda luulekogu ei ole võimalik leida raamatupoodide riiulitelt ja raamatuna ei saa seda laenutada ühestki raamatukogust. AINUEKSEMPLARI ei loeta igavatel bussisõitudel ega päikselistel päevadel pargis. 

Luulekogu eksisteerib näituseperioodi vältel A-Galerii SEIFI seintel ja tema lugejaskonna moodustavad näitust vaatama tulnud inimesed. 

Võibolla jääb mõni rida kellelegi meelde ja seda korratakse järgmisele, võibolla õpib keegi mõne luuletuse pähe või unustatakse need pärast näitust sootuks. Üks on aga kindel, tegu on tiraažita, ühe terasest eksemplariga luulekoguga, mida ei ähvarda mitte kunagi oht jääda kastidena kellegi trepi alla tolmu koguma. 

Luuletuste vormistamisel ehetena on tehnoloogiatena kasutatud lasergraveerimise ja happesöövituse kombineerimist. 

Oma tekstides vaatleb Teevet maailma läbi iseenda, mistõttu keskenduvad luuletused eelkõige isiklikele mälestustele, probleemidele ja tajufilosoofilistele avastustele. Näituse valmimist toetab Eesti Kultuurkapital.

Näituse avamise laua katavad Balmerk Estonia OÜ Casa Charlize veinid – Nr 1 Itaalia veini sari Eestis!

Taavi Teevet (s. 1996. Saaremaal) on Eesti Kunstiakadeemias ehte- ja sepakunsti bakalaureuse kraadi omandanud noor metallikunstnik, kes seab oma loomingulise tegevuse kesklöövi rännaku enese sisemusse, keskendudes oma loomingus eelkõige minategelase maailma, taju ja nendega seotud probleemide ja avastuste mõtestamisele. 

Teevet on osalenud oma töödega näitustel Eestis ja välismaal ning olnud ehtekunstnikuna kaastegev mitmetes lavastusprojektides.

11. novembril toimus A-Galeriis Taavi Teeveti luuleõhtu ja kunstnikuvestlus, mida viis läbi Hele-Mai Viiksaar.

KUNSTNIKUVESTLUS

MEEDIAKAJA
kultuur.err.ee – Arvustus. Luulekogu, mida ei ilmunud. Arvustab Hele-Mai Viiksaar.

Tagasi Posted on by

A-Galerii aastanäitus MIKROMAAILMAD

Eesti ehtekunstnikud panevad aastale 2021 punkti ning suunavad aastanäitusel pilgu tulevikku. 

A-Galerii SEIFIS ja Pika tänava AKENDEL avaneb 1. detsembril eesti ehtekunstnike aastat kokku võttev näitus-müük MIKROMAAILMAD. Näitus on üleval 10. jaanuarini 2022.

Mikroskoopiline 10–8 m suurune olend on suutnud tervet inimkonda kahe aasta jooksul oma hirmuvalitsuse all hoida. Kui eelmine aasta möödus kaootiliselt koroonalainetes hulpides, siis sel aastal hakkas elu ja optimism vaikselt taas tärkama. Käesolev aasta on möödunud küll tormilise kiirusega, nii et millestki kinni pole õieti võttagi, aga ehk millestki siiski? Missuguseks kujunesid ehtekunstnike isiklikud mikromaailmad? Mis olid reaalsuse eredaimad killud, millest võeti kinni ja painutati oma äranägemise järgi? 

Nüüd, kus esialgne jahmatus juba maha raputatud ja muutuva maailmaga harjutud, on veelgi huvitavam jälgida, mislaadi looming säärastest oludest tõukub. Milline arengurakurss on sees? Paistab hägusel silmapiiril utoopia või düstoopia või hoopis regressioon? 

Aastanäituse kujundaja Merilin Pedastsaar: “Kujundamise puhul sai lähtekohaks pealkirjast põrgatades vaadelda midagi, mis jääb silmale nähtamatuks. Põhimaterjaliks valisime paberi ning edasi hakkasime mängima fookusega. Voltimine, lõikamine, rebimine, joonistamine viis meid omamoodi paberi mikromaailmadesse. Ideaalis võiks näitus tervikuna hakata mängima vaataja fookusteravusega, pannes teda tundma kord mikro- kord makromaailma osana, samas suunates tähelepanu kõige olulisemale – ehete mikromaailmale.”

Aastanäituse korraldamine on kaasaegse ehte- ja sepakunsti tähtsaima kohaliku näitusteruumina A-Galerii jaoks oluline traditsioon. “Meie galerii kunstnike kogukond on justkui sajaliikmeline mikromaailm, mille iga liige loob omakorda enda imetabaseid maailmu. Kord aastas kogunetakse kokku ühisnäituseks, et tunnetada ühtsust, toetust ja lähedust,” ütleb ehtekunstnik ja A-Galerii juhatuse liige Mari Relo-Šaulys.

Näitus koondab eesti ehtekunstnike viimase aasta põnevamat loomingut ja võtab selle aasta väärikalt kokku. MIKROMAAILMADE näitusel müügis olevaid ainulaadseid autoritöid on võimalik soetada terve näituse vältel. 

MIKROMAAILMU ümbritseva näituse kujundajateks on Kertu Tuberg, Maarja Niinemägi ja Merilin Pedastsaar.

Näitusel osalevad kunstnikud:

Ulvi Haagensen, Keiu Koppel, Sille Luiga, Ülle Kõuts, Ene Valter, Keesi Kapsta, Mari Relo-Šaulys, Tõnis Malkov, Hans-Otto Ojaste, Jens A. Clausen, Ülle Mesikäpp, Ilona Treiman, Katrin Veegen, Aino Kapsta, Aivars Benuzs, Margit Paulin, Marita Lumi, Krista Lehari, Tea Vellerind, Adolfas Šaulys, Anneli Tammik, Kertu Vellerind, Harry Tensing, Ivar Kaasik, Urve Küttner, Ketli Tiitsar, Kristi Paap, Tamara Sergijenko, Ülle Voosalu, Riin Somelar, Ive-Maria Köögard, Mari Pärtelpoeg, Mari Pärtelpoeg, Maire Morgen Hääl, Merike Balod, Viktorija Lillemets, Ane Raunam, Raili Vinn, Krista Laos, Kätrin Beljaev ja Kadi Kübarsepp.

MEEDIAKAJA
kultuur.err.ee – Galerii. A-Galerii avas ehtekunstnike aastanäituse MIKROMAAILMAD

Tagasi Posted on by

TASAKAAL

Mis on tasakaal, miks see tähtis on?

Tasakaal on seisund, mis annab inimesele sisemise rahu, väärikuse ja kindlustunde, teadmise, et võin otsustada, kontrollida oma elu ja võtta vastutuse oma valitud lahenduste eest.

Tasakaal on ausus iseenda vastu, oskus mõista oma tundeid ja samaaegselt mõista teisi inimesi. Tasakaalus elumeel annab energia, võime mõtelda ja leida väärtuslikku, näha ilu ja tunda rõõmu, tunda huvi kõige uue ja huvitava vastu. Tasakaal on kindel pind jalge all, teadmine, et meid ümbritsev on püsiv, ei pudene koost.

Kunstitöödes on tasakaal võrdsuse tunne kujutatava eri osade vahel, tunne, et midagi ei tahaks tehtule juurde lisada ega ka ära jätta. Heas tasakaalus töös on harmoonia idee, õigesti valitud materjalide ja tehnilise teostuse vahel.

Ehe  on väärisese, mis on enamasti loodud täiendama kostüümi ja rõhutama kandja isikupära, suundudes laia maailma, elades seal oma elu. Selles jääb avalduma ehtelooja mõttemaailm kuid iga kandja lisab ehtele vaid temale omast energiat.    

Tasakaalustatud ehe mõjub usutavalt, meeldib, sisendab kandjale enesekindlust, toetab ja teeb tuju heaks.

Püüdlen tasakaalu poole.

Näituse kujundas ÜLA KOPPEL.

Tänan Eesti Kultuurkapitali, A-Galeriid, Üla Koppelit ja Kalle Komissarovit, Liina Lõõbast ja  Avo Raiknat toe ja abi eest.

Ülle Kõuts (s. 1956 Pärnus) on eesti ehtekunstnik, kelle tööde selge minimalistlik joon ja Marriage of Metals tehnika on muutnud tema loomingu selgelt isikupäraseks ning kinnitanud kindlalt tema koha Eesti ehtekunsti maastikul. Ülle Kõutsi töid on eksponeeritud lisaks Eestile ka Tšehhis, Soomes, Lätis, Leedus, Rootsis, USAs, Prantsusmaal, Saksamaal, Ungaris ning ka Taanis. Tema töid on kogudes muuseumides Eestis, Lätis, Rootsis ja Venemaal. Ülle Kõuts on Eesti Kunstnike Liidu, Eesti Metallikunstnike Liidu ja Katariina Gildi liige ning oli kunstnikerühmituse ON-grupp üks asutajaliikmeid. TASAKAAL on Ülle Kõutsi neljas isikunäitus A-Galeriis ja on mõtteline järg kunstniku 2021. suvel Haapsalus Evald Okase muuseumis toimunud isikunäitusele KOOSKÕLA.

KUNSTNIKUVESTLUS

MEEDIAKAJA
OP – Ehtekunstnik Ülle Kõuts otsib tasakaalu