Tag Archives: Kadi Kübarsepp

Tagasi Posted on

A-Galerii 3. Lissaboni ehtekunstibiennaalil

Sel aastal toimub Portugalis 3. Lissaboni ehtekunstibiennaal “Kooseksisteerimised” (Coexistências / Coexistences), mille üheks peamiseks toimumispaigaks on Lissaboni vanalinnas asuv 17. sajandi klooster Convento dos Cardaes. 25.–27. septembril osaleb sealses biennaali showroom-programmis ka Eesti ehtekunstnikke esindav A-Galerii, saades sihtotstarbelist toetust Kultuuriministeeriumi taotlusvoorust “Eesti kultuur maailmas”. Esitletakse kuraator Sille Luiga koostatud väljapanekut „Tuleviku alguses”. Rahvusvahelise publiku ette jõuab 12 kunstniku looming, mis käsitleb biennaali keskset teemat: inimese, looduse ja tehnoloogia kooseksisteerimise võimalusi.

“Tuleviku alguses” vaatleb ehtekunsti kui vahendit võimalike maailmade kujutlemiseks. Esitlusel on abstraktsed arhitektuursed vormid segamini orgaanilistega, luues aluse alternatiivsele miniatuursele ökosüsteemile. Koos moodustavad teosed omamoodi ulmelise maastiku, kus inimesed, taimed, putukad, mineraalid, tehnoloogia ja tehisintellekt eksisteerivad uutes, veel määratlemata suhetes.

Ehte eripära seisneb selle läheduses kehale. Väljapanekus intiimse skaala teadliku nihestamisega ilmnevad küsimused, mis ulatuvad üksikesemetest kaugemale: kuidas kujutleda maailma pärast inimese seniseid ambitsioone, milliseid suhteid soovime ja milliste kaaslastega tahaksime järjest avarduvat tulevikku jagada. Nii muutub ehe uurivaks, vahel ka maagilist laadi abivahendiks, mille kaudu saab katsetada teistsuguseid väärtusi, identiteete ja uudseid kooseksisteerimise viise.

“Tuleviku alguses” koondab eri põlvkondade kunstnikke, kes näevad ehet dekoratiivsest esemest enamana. Nende teosed kutsuvad vaatajat peatuma ning kujutlema alles valmivat, kuid juba endale käegakatsutavalt vihjavat, tulevikku.

Osalevad kunstnikud: Kaia Ansip (EST/PRT), Valdek Laur (EST), Keiu Koppel (EST), Kadi Kübarsepp (EST), Margit Paulin (EST), Liisbeth Kirss (EST), Katrin Kosenkranius (EST), Raili Vinn (EST), Mari Pärtelpoeg (EST), Elis Liivo (EST), Kati Erme (EST), Tõnis Malkov (EST)

Tagasi Posted on

JÄNKUD, MUNAD JA MUUD NUNNUD A-Galerii müügisaalis

Vaata VIDEOTUTVUSTUST!

No näksti, krõksti
ja POTS!

Kes meil siin siis on?

ÜLLATUS!

Jätkuks eelmise aasta “Üllatus munanäitusele” toimub A-Galeriis taas lihavõtte temaatiline hüpik-väljapanek: JÄNKUD, MUNAD JA MUUD NUNNUD. Sel puhul palume ärgata talveunest – aeg on ülestõusta ja tulla meie juurde! Näituselt on võimalik soetada endale nii “MÄRTSIJÄNES”, “LIHAVÕTTEJÄNES” kui ka “JULGE JÄNES”. Iga uue omaniku leidnud nunnu toob kevade kiiremini kohale.

Osalevad kunstnikud:
Anne Reinberg, Caius Kull, Edgar Volkov, Ene Valter, Erle Nemvalts, Henry Mardisalu, Kadi Kübarsepp, Katariina Kriipsalu, Katrin Kosenkranius, Keesi Kapsta, Kertu Vellerind, Krista Lehari, Liina Lelov, Liisu Saar, Mari Pärtelpoeg, Merike Balod, Viktorija Lillemets, Ülle Mesikäpp, Pilvi Tammoja, Ülle Voosalu

Plakatidisain: Rasmus Lukas
Kuraator: Sille Luiga

Jänkude näitust saab külastada alates 17. märtsist A-Galerii müügisaalis ja näitus jääb avatuks 30. aprillini 2025. Oleme tänulikud sõna levitamast!

Tagasi Posted on

ÜKS TA KÕIK: AASTANÄITUS 2025

Eesti ehtekunsti suurim iga-aastane ühisnäitus keskendub seekord väärtustele. Praegusel ajal, mil väärtust nähakse sageli numbrite kaudu, juhivad kunstnikud tähelepanu väärtuse teistsugustele vormidele, mis sünnivad koostööst, kogukonnast ja ühises ruumis kujunevatest suhetest. Näitusel on tänavu teoseid nii A-Galerii kogukonna kunstnikelt kui ka autoritelt, kes on ehtevaldkonnaga uuel moel suhestunud, koondades eri põlvkondade ja taustade kokkupuutepunkti.

Aastanäituse kujunduse loonud kunstnik Karl Joonas Alamaa töötab rõivatekstiilijääkidest valmistatud pehmete figuursete objektidega, mida täiendavad puidust ja metallist orgaanilised pinnastruktuurid. Kujundus põimib ehted ja skulpturaalsed vormid ning suunab mõtisklema, milline võiks olla ehtekunsti roll inimeseks olemise ja teravalt kontrastsete ühiskondlike kriiside keskel.

Pealkiri „Üks ta kõik” viitab pingetele erilisuse ja universaalsuse väärtustamise vahel, kõlamas irooniline: mis iganes, vahet ju pole. Iga teos ja näitus on justkui oma väikese maailma probleemi püstitus ja võimalik lahendus, üks paljus. Suure ühisnäituse puhul avaneb väärtuste ruum, kus näiliselt sarnased osad korrutuvad ja erilisus hajub, kuid vaatamata sellele kerkib pinnale midagi oluliselt ainulaadset, uusi vaatenurki ja ootamatut uuenduslikkust pakkuvat.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Kuraator: Sille Luiga

Kujundaja: Karl Joonas Alamaa

Graafiline disain: Villem Sarapuu

64 kunstnikku: Mirjam Aun, Andrei Balašov, Merike Balod, Jens Andreas Clausen, Margus Elizarov, Rita-Livia Erikson, Kati Erme, Elize Hiiop, Tatiana Iakovleva, Hedi Jaansoo, Ivar Kaasik, Keesi Kapsta, Mari Käbin, Liisi Kõuhkna, Keiu Koppel, Ülle Kõuts, Kalle Kotselainen, Olga Tea Krek, Kadi Kübarsepp, Triin Kukk, Valdek Laur, Kristiina Laurits, Krista Lehari, Claudia Lepik, Viktorija Lillemets, Elis Liivo, Urmas Lüüs, Keiu Maasik, Tõnis Malkov, Henry Mardisalu, Ülle Mesikäpp, Juulia Aleksandra Mikson, Paul Aadam Mikson, Maarja Niinemägi, Erle Nemvalts, Ulrika Paemurru, Õnne Paulus, Margit Paulin, Mari Pärtelpoeg, Darja Popolitova, Ane Raunam, Anne Reinberg, Mari Relo-Šaulys, Liisa-Chrislin Saleh, Tamara Sergijenko, Kairi Sirendi, Birgit Skolimowski, Riin Somelar, Kärt Summatavet, Hansel Tai, Sven Tali, Harry Tensing, Margus Tänav, Bianca Triinu Toots, Kertu Tuberg, Maria Valdma-Härm, Ene Valter, Katrin Veegen, Kadi Veesaar, Kertu Vellerind, Tea Vellerind, Raili Vinn, Ülle Voosalu.

Tagasi Posted on

ÜLLATUS MUNANÄITUS

krk

krkrkrkrrrkrrrkrkrkr

krk

Need on koorumise hääled.

ÜLLATUS!

A-Galeriis toimub välk ÜLLATUS MUNANÄITUS, palume mitte kodus muneda vaid kohe meie kunstnike kerajaid taieseid vaatama tulla. Näituselt on võimalik soetada endale nii RAUDMUNA, HÕBEMUNA kui ka KULDMUNA. Mõni teostest kindlustab kodustel koksimise võistlustel esikoha, mõni toob talismanina ellu hingerahu täiuse. 

Osalevad kunstnikud:

Adolfas Šaulys, Ane Raunam, Caius Kull, Edgar Volkov, Ene Valter, Henry Mardisalu, Ivar Kaasik, Ive Maria Köögard, Kadi Kübarsepp, Kalle Kotselainen, Katrin Kosenkranius, Katrin Veegen, Keesi Kapsta, Krista Laos, Liina Lelov, Mari Pärtelpoeg, Merike Balod, Raili Vinn, Sille Luiga, Sven Tali, Ülle Mesikäpp, Ülle Voosalu, Vello Lillemets ja Viktorija Lillemets.

Kuraator / Curated by Sille Luiga

ÜLLATUS MUNANÄITUST saab külastada alates 11. märtsist A-Galerii müügisaalis ja näitus jääb avatuks 30. aprillini 2024. Oleme tänulikud sõna levitamast!

Munad on leitavad ka meie e-poe kategooria MUNA alt.

Tagasi Posted on

INTO NIILO/ KADI KÜBARSEPP

Reedel, 19. jaanuaril kell 18:00 avati A-Galerii AKENDEL kahe kunstniku, Into Niilo ja Kadi Kübarsepa, isikunäitused.

Into Niilo 

|1984|

A-Galeriis teistkordselt isikunäitusega esineva Into Niilo uued teosed on ajendatud George Orwelli düstoopilisest romaanist “1984″, selles kirjeldatud uuskeele kontseptsioonist ja propagandast. Antwerpenis elav Moskvast emigreerunud kunstnik seostab raamatut maailma ning eriti Venemaa poliitikaga. Projekt |1984| valmis MASieraadi magistriprogrammi raames, mida juhendavad tuntud ehtekunstnikud nagu Ted Noten ja Ruudt Peters.

Niilo kunstiteos on pusle, mis koosneb klassikaliste tükkide asemel vastanduvaid sõnu kujutavatest klotsidest. Klotsid moodustavad paare, milles halva varjundiga sõna täidab paarilise tühimiku ja hea alatooniga sõna katab vastandi positiivse ehk väljaulatuva osa, taandunud negatiivse ruumiga. Kunstnik lõi erilise kirjatüübi, et need materialiseerunud sõnad üksteisega sobituks. Klotsidest on kaks komplekti, mõlemad koosnevad neljast paarist ja on kas 3D-prinditud SLA-st või CNC freesitud pöögist.

Loomisprotsessi käigus mõistis Niilo, et teoseid ajendas tsitaat George Orwelli romaanist “1984”. Orwell ilmestab propaganda ohte, kui sealne fiktiivne valitsus väidab pahatahtlikult ning absurdselt: “Sõda on rahu, vabadus on orjus, teadmatus on jõud.”

Galerii jagab kunstniku Into Niilo avaldust järgnevalt:

Käibel on fraas “elu enne 24. veebruari ja pärast”. Minagi elan sellise ajaarvamise järgi. Mäletan vaevu elu enne, kuid mul on selgelt meeles mu tunded pärast Venemaa täieulatusliku sõja algust Ukrainas – kõrvetav valu, meeleheide ja süütunne kohutava vea pärast.

Propaganda Venemaal polnud iial tagasihoidlik, kuid tänaseks olen kummastatud ja nõutu. Täismõõtmes sõda nimetatakse “eriliseks operatsiooniks”, provotseerimata rünnakut nimetatakse “õigustatud kaitseks”. Propaganda väidab, et must on valge ja serveerib inimestele sitta tõe pähe. Pärast esimesi nädalaid tunnistatud õudusi ja julmust ei suutnud ma end enam tagasi hoida. Ma nõuan enda õigust sellest rääkida.

Räägin propagandast, sõnavabadusest ja hirmust, sest tahan, et mind kuulda võetaks:

 jah, ma olen venelane, kuid

Venelane ≠ riik

Venelane ≠ Putin

Ma ei saa rääkida kõigi nimel, kuid ma saan rääkida enda eest.

Nii lausun:

Lõpetage sõda.

Vabastage kõik poliitvangid.

Venemaa saab vabaks.

Kadi Kübarsepp

Α & Ώ

Tahtsin rääkida algusest, kuidas kõik algab ja kuhu läheb ja miks ma üldse alustasin.
Me ei tea teekonna pikkust ega sihtkohta.
Me liigume edasi.
– KADI KÜBARSEPP

Kadi Kübarsepp on Eesti ehtekunstnik, kes on tuntud oma jõulise ja kohati brutaalse materjalikäsitluse tõttu. Magistrikraadi omandas ta Kunstiakadeemias aastal 2011 ning näitustel on osalenud alates aastast 2003. Kaasaegse ehtekunsti probleemidest enim paelub Kübarseppa kantavuse subjektiivsus. Luues peamiselt skulpturaalseid etenduslikke ehteid on teda tugevalt mõjutanud New Jewellery liikumine 80datest, mis revolutsioonilises meeleolus vabastas ehet ajaloolistest materjalide, vormide ja suuruste taakadest. Kadi Kübarsepp on üks A-Galerii 65 osanikust ning kuulub Eesti Metallikunstnike Liitu ja Eesti Kunstnike Liitu.

Tagasi Posted on

Kunstnikuvestlus: Kadi Kübarsepp

Aprillis sai A-Galerii Seifis vaadata Kadi Kübarsepa näitust RASKUS.

Kadi Kübarsepp on Eesti ehtekunstnik, kelle tegevus on pikalt olnud seotud A-Galeriiga. Seotus algas sellest, kui ta Hobusepea 2 maja kolmanda korruse ateljeesse (tuntud ka kui 10 kunstniku tuba) 2008. aastal tööle asus. Kunstniku töid on eksponeeritud lisaks Eestile ka Itaalias, Soomes, Hollandis, Saksamaal ja Leedus.

Kunstnikuvestluse viis läbi ehtekunstnik Marita Lumi.
Filmis ja monteeris Liina Lõõbas.
A-Galerii kunstnikuvestluste loomist toetab Eesti Kultuurkapital. 

Alustasime intervjuusid Eesti ehtekunstnikega 2019. aastal, et seda erakordset valdkonda ja selles tegutsevaid inimesi laiema publikuni tuua ning kohalike ehtekunstnike loomingut ja eluteid kaardistada. ⁠

KUNSTNIKUVESTLUSED

Tagasi Posted on

A-∞ SÕNADETA LINGVISTIKA

Neljapäeval, 8. mail avab üle 70 Eesti ehtekunstnikku esindav A-Galerii oma 20. sünnipäeva puhul kaks autoriehtenäitust Tallinnas ning esitleb raamatut Eesti metallikunstnike loomingust viimasel kahel aastakümnel.

A-Galerii asutajaliikme, ehtekunstnik Tiina Käeseli sõnul on galerii paari aasatakümne jooksul oma sisus ja vormis palju muutunud, kuid eesmärk on jäänud samaks – arendada Eesti ehtekunsti ning anda metallikunstnikele koht oma loomingu esitlemiseks. “Mul on siiras heameel, et A-Galeriiga on liitunud palju uuema põlvkonna kunstnikke, kes omakorda muudavad galerii nägu. See annab lootust, et Eesti ehtekunst on jätkusuutlik ning saame unikaalseid ehteid imetleda ka järgmise paarikümne aasta pärast,” kommenteeris Käesel. Aastal 2014 kuulub A-Galerii nimistusse üle 70 kõrgharidusega Eesti metallikunstniku.

A-Galerii Seifis avatakse Urmas Lüüsi koostatud ja kujundatud ühisnäitus A-∞ SÕNADETA LINGVISTIKA, mis esitleb Eesti noorema põlvkonna ehtekunstnike loomingut. “Urmas Lüüs on kokku pannud näituse, mis annab hea ülevaate eesti noorte metallikunstnike mõtetest ning põnevatest kaasaegsetest materjalidest ja tehnikatest,” sõnas Tiina Käesel.
Samas esitletakse ka Kaire Ranniku ja Erle Võsa-Tangsoo koostatud raamatut “A-Galerii. Eesti autoriehte galerii 20 aastat”, mis annab harukordse võimaluse näha Eesti tunnustatud metallikunstnikke kandmas oma ehteid ning lugeda nende kirjutisi oma kolleegide loomingu kohta.

A-Galerii sünnipäevapidustused algavad aga Hop Galeriis (Hobusepea 2) näituse A-V EHEDAD PORTREED avamisega, kus näeb töid galerii osanikelt nende poolt valitud teoste arhiivist. Näituse A-V EHEDAD PORTREED koostas ja kujundas Kaire Rannik.

MEEDIAKAJA

Postimees – Ehtenäitus: kordumatult kaunid, ajatud. Kirjutab Tiina Kolk.

Tagasi Posted on

RASKUS

Reedel, 1. aprillil kell 18:00 avaneb A-Galerii SEIFis Kadi Kübarsepa õrnadesse joontesse kätketud tugevust kajastav näitus RASKUS. Näitus püsib avatuna 3. maini. 

Kadi Kübarsepa järjekorras neljandal A-Galerii seifinäitusel on mängulised hõbedast ehted ja skulptuurid. Neis ehetes peituv raskus ei ole seotud mitte materjali omadustega, vaid teekonnaga, mis on kulunud nende eheteni jõudmiseks. Puhta hõbeda valge pind ja oksiidikihi tumedus annavad kerguse, mida rajal tarvis läheb. Teed on vaja läbida mängleva ilu ja voolava joonega. Kübarsepa jooned on hõbedast. 

Kadi Kübarsepp on Eesti ehtekunstnik, kelle tegevus on pikalt olnud seotud A-Galeriiga. Seotus algas sellest, kui ta Hobusepea 2 maja kolmanda korruse ateljeesse (tuntud ka kui 10 kunstniku tuba) 2008. aastal tööle asus. Kunstniku töid on eksponeeritud lisaks Eestile ka Itaalias, Soomes, Hollandis, Saksamaal ja Leedus. Kadi Kübarsepp tunneb loomingus enim huvi skulpturaalse etendusliku ehte vastu, teda on mõjutanud nn Uue ehte (New Jewellery) liikumine, mis üritas oma revolutsioonilisuses ehet kantavusest vabastada. Ehte-performance ja mäng mõõtmetega oli 1980. aastate alguses ehtekunstnikele väga uuenduslik väljund ning see mõjutas tervet põlvkonda. Kummalisel kombel langeb selle algus kokku ka Kadi sünniaastaga – 1982. 

Kadi Kübarsepa ehted sünnivad tühjusest ja ruumist materjali ümber. Kõik algab joonistusest, joontest. Tema graafika on kaelaskantav. Tühjusest loodud kaelaehe on kandilisest hõbetraadist ja selle voolav vorm paindub ümber kaela, otsides kontakti kehaga, ehte kandjaga. Kaelaehte läätsjas kuju on püüe sobituda kaelaga, kaotamata samas oma skulpturaalset vormi ja kergust. Lihtsas puhtas joones on peidus tühjuseihalus.