Tag Archives: Seifinäitus

Tagasi Posted on

OOTUSED

„Selleks näituseks loodud ehted sündisid mõtiskledes, mida ja kuidas ootan iseendalt igapäevases elus ja oma tulevikust ning mida kipun arvama, et teised minust ootavad. Ootused kõlavad tihti lausetena mu peas – kas ütlen neid endale ise või eeldan neid enda kohta mõtlevat kedagi teist. Igaüks neist võib olla nii motivatsiooniks kui ka jõuks, mis oma ebarealistlikkusega hoopis tegutsemistahet lõhub. On püüdlusi, mis võivad tunduda liiga jõuetud, et rahuldada ka madalaid ootusi. On soovitusi, mis jagatakse, et neid kuulda võttes võiks tulemus vastata (võibolla kellegi teise) ootustele. On kriteeriume, millede täitmisi ootan vaid iseendalt. Püüdes ootustele vastata võib kaotada sihi, selge mõistuse ning kontrolli enda ja oma elu üle. Kogu selle meeletu ootuste hulga seest tuleb osata leida ja luua neid värvikaid säravaid killukesi – arusaamisi, mõtteteri, eesmärke, hetki.“

Fotod: Rita-Livia Erikson

Tagasi Posted on

LIGI

Kohtumine ja rõõm, mida kandis selgus. „Täna ma tundsin ennast ära“ olid ühe naise sõnad oma pojale, enne oma surma. Loo jagajaga tekkis vaikne mõistmine.

Sõna „Ligi“ tuli kaks aastat tagasi. Kõige esmalt sünnib näituse pealkiri. Siis see jääb kusagile tiksuma ja oma elu elama. Kavandamise algul veeretasin käes Pille kingitud puuhalgu, millel oli lainetav liikumine. Sealt lõigatud tükid andsid suuna ette. Protsessi käigus sai tehtud kavandeid, mis teatud aja möödudes sai kõrvale pandud ja uuelt lehelt alustatud. Paralleelselt vaadeldes enda elu ja toimetusi kujunesid uued vormid.

Tänud: Kaili-Angela Konnole, Kirsti Tuumale, Pille Õnnepalule, Markus Paule, Indrek Roosile, Riho Looritsale, Sirje Rohtlale.

Tagasi Posted on

Südamete näitus

12 kunstniku tõlgendus südamest. Süda kui organ, sümbol ja tunne.

Seifiruumi põnevast väljapanekust on kirjutanud Aurelia Aasa:
“Tervikuna kinnitab SÜDAMETE NÄITUS eesti ehtekunsti tugevat ja loodetavasti üha tugevnevat positsiooni kunstiväljal, sest olgugi et ehtekunst on hinnas, ei ole see näitusesaalis siiski nii sage nähtus. Või kui ongi, vaatame ehteid endiselt pelgalt iluasjade positsioonilt, otsimata laiemat sõnumit. SÜDAMETE NÄITUS võiks olla näide sellest, et ka ehted räägivad loo – juba enne kui neid kanname ning isiklikud lood, tähendused ja sentimentaalse väärtuse külge riputame.”
Kuraator: Katarina Kotselainen

Osalevad kunstnikud: Jens A. Clausen, Maria Kadarpik, Liina Lõõbas, Urmas Lüüs, Erle Nemvalts, Hans-Otto Ojaste, Anita Porila, Ane Raunam, Anne Roolaht, Liis Tamm, Katrin Veegen ja Paul Villemi

Meediakaja

Postimees – Südame sõnum hõbedas ja puus. Kirjutab Aurelia Aasa.

Tagasi Posted on

Süda

Harvi Varkki kasutab oma ehete loomisel iidset granulatsiooni meetodit. Ümarad-kumerad pinnad ja vormid, väikesed maailmad meie sees – neid on päris palju ja iial ei või teada, millal nad oma võlud meile avavad!
Anne Roolaht oma uue „Kaasaegse Sõle“ ehtesarjaga palub tähelepanu ohusolevate liikide kaitseks, hoidmiseks ja armastamiseks.

Kunstnikepaari ehted ja väikevormid on loodud toimimaks parimas väes, olemises, energias, taasluues neid enda kandjaile.

Tagasi Posted on

Side by side

Chao ja Eero töid on inspireerinud loodus, kuid kummagi lähenemisviis ning tõlgendus on erinevad. Eero käekirjas näeb tooreid ja primitiivseid jooni, samas on Chao ettekujutus loodusest romantilisem. Kuigi mõlema looming on väga skulpturaalne, paistavad Eero tööd jõulised ja ekspressiivsed samas kui Chao ehted on õrnad ning õhulised. Nende töödes peegeldub soomelik inimese ja looduse vaheline lähedus.

Chao ja Eero töötavad enamasti väärismaterjalidega ning traditsioonilistes tehnikates. Nende kompromissitut suhtumist kullassepaametisse on näha ka tööde kvaliteedis.

Tagasi Posted on

NÄORAAMAT/FACEBOOK

NÄORAAMAT/FACEBOOK
(Mida mina, kellel FB konto puudub, sellest arvan)

ÜKS VEEBIPÕHINE ÜÜRATU VÕRGUSTIK
– MINU JAOKS TÄIESTI TUNDMATU KÕRGUSTIK
ENDAST FOTOSID PILDISTA, SILDISTA
RIPUTA, RAPUTA
PASSIIVSELT – AKTIIVSELT
ELU JAGA JA SEGA
SHEERI VÕI KOMMENTEERI
HUVILÄHTUVALT GRUPEERI
LIIDA VÕI LAHUTA
KOOSELUSID NAHUTA
ELA KAASA JA LAIGI
KUNI “SÜDAMEST LÄIGIB”
OHTRALT SÕPRU SAAD LISADA
VÕI SÕNUMEIS KISADA,
ET: „SIHIPÄRATULT AEGA
MINA EI KULUTA!“

Kertu Vellerind (s 1967 Tallinnas): „EKA metallehistöö kateedris veetsin kokku üheksa aastat – sinna mahtus nii bakalaureuse- kui ka magistrikraad, täiendõpe Lahti Disainiinstituudis Soomes 1992 ja Maini-äärse Hanau Joonestusakadeemias Saksamaal 1993, üks aasta akadeemilist puhkust ning kolm toredat suve ERKI Soome-Ugri ekspeditsiooni liikmena 1990–1992. Vabakutselise ehtekunstnikuna töötan aastast 1995, aasta hiljem astusin EKL-i liikmeks. Näitustest olen osa võtnud omajagu nii Eestis kui ka väljaspool. 2016. aastast olen Ede Kurreli nimelise aastapreemia laureaat.“

Näituse kujundaja on Tea Tammelaan.
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Foto: K. Vellerind

Näitus valiti 2017. aasta parimaks A-Galerii seifinäituseks.

Tagasi Posted on

VALGEL JA MUSTAL

“Seekordne näitus VALGEL JA MUSTAL on minu kolmas isikunäitus A-Galeriis. Näitusel eksponeerin hõbedast kaelaehteid ja prosse. Tumeda oksüüdiga antud varjundid annavad ehetele veelgi suuremat õhulisust ja on eksponeeritud mustal. Kõrvuti nendega on ehteid merevaiguga ja kõrgkuumusemailidega, mis oma diskreetse värvigammaga sobivad eksponeerida nii mustal kui valgel. Üksikute valmis detailide kordamine, nende lõhkumine, uutmoodi kokku panemine, luues jälle uusi kujundeid ja vorme, see on selle näituse ehete loomismäng.“ Ene Valter.

Ene Valter on lõpetanud Eesti Riikliku Kunstiinstituudi 1977. a. Näitustel on esinenud alates 1978. aastast. Ta on Eesti Kunstnike Liidu ja Metallikunstnike Liidu liige. Samuti kuulub ON-Grupi ja A-Galerii asutajate hulka. Ene Valter on olnud kaks korda A-Galerii juhatuse esinaine. Aastast 1997 kuni tänaseni, on ta firma OÜ ARS Vasetööd juhatuse liige ja tegevjuht.

Igapäevatööna firmas ARS Vasetööd tegeleb Ene Valter põhiliselt aumärkide ja medalite kujundamise ning tootmisega. Ta on kujundanud ja valmistanud kümneid ametikette kõrgkoolide rektoritele, ühingute presidentidele ja linnapeadele.

A-Galerii Tallinna vanalinnas on juba 23. aastat tegutsev professionaalset Eesti ehtekunsti pakkuv galerii. Galerii ruumides asuvas ajaloolises Seifis, hinnatud ehtenäituste paigas, toimuvad eriilmelised näitused nii Eesti kui ka välismaistelt kunstnikelt.

Tagasi Posted on

TREPIL

 

„Trepil olek tähendab liikumist ühest punktist teise.
Tihti toimub liikumine keerdtreppi pidi jõudes aina uuesti juba tuttavasse paika järgmisel tasandil.
Vahel on vaja korraks seisatada, et end koguda ja järele mõelda…, et siis ikka jälle edasi liikuda…“ mõtiskleb kunstnik.

Näitusel on eksponeeritud volditud rinnanõelad, teostatud tehnikas Marriage of Metals. Triibustikud, mis saavutatakse hõbeda kokku jootmisel vase või uushõbedaga ja ehtedisainerile omane minimalistlik laad, on asjahuvilistele tuttavad ka Ülle Kõutsi varasemast loomingust. Ometi on kunstnik leidnud uue lähenemise, jõudnud järgmisele tasandile.

Ülle Kõuts (sünd. 1956 Pärnus) on lõpetanud Eesti Riikliku Kunstiinstituudi 1980. aastal. Sellest alates on ta osalenud paljudel näitustel eri paigus. Ta on Eesti Kunstnike Liidu ja Metallikunstnike Liidu liige ning kuulub ON-Grupi ja A-Galerii asutajate hulka. Näitus TREPIL on Ülle kolmas isikunäitus A-Galerii Seifis. Sellele eelnenud VESI pälvis 2011. aastal seifinäituste aastapreemia, mis on igal aastal A-Galerii poolt välja antav kolleegide tunnustus.

Kutse kujundus: Liina Lõõbas

Tagasi Posted on

Kvintett

Kvintett koosneb viiest ehtest, mida võib nii passiivselt kanda kui ka aktiivselt muusikariistadena mängida. Nende kuju illustreerib kultuurierinevusi Austraalia ja Eesti vahel, nagu kunstnik neid kogenud on. Ehete valmistamisel on kasutatud materjali, millesse on lisatud purustatud Vana Tallinna pudeleid – kõige kättesaadavamat ainelist Eesti toodet Austraalias.
Kvinteti helid on tekitanud heliteose, mis näitusel mängib. The Song for Tallinn. 

Lisainfo: http://www.clairemcardle.com

Tagasi Posted on

Garten

Osaliselt on näitus GARTEN (aed; kasvumaa) Mari Pärtelpoja ja Katrin Veegeni edasiarendus oma eelmise aasta lõpus Berliinis toimunud samanimelisele näitusele.
Ühise pealkirja all saavad kokku kaks erineva põlvkonna ehtekunstnikku, kelle looming tundub esmapilgul erinev. Süvenedes on aga teemad, millega näitusele väljapandud tööd tegelevad paljuski sarnased.
„Me kasvame ja muundume, janunedes pidevalt millegi järele. Kas ja mille poolest me inimestena üldse erineme taimedest nii väga?“
Katrin Veegen (s. 1978)

„Paradiisi õunad,
põllule jäänud oad,
kuldsuu.“
Mari Pärtelpoeg (s. 1956)