Author Archives: A-galerii

Tagasi Posted on by

KEDELAUK X TRUUS X OPPAR X PORROSON

SÜSIMUS
Annika Kedelauk

“Süsimus” on väljamõeldud sõna, mis on sümbioos sõnadest sisemus, mus(minus), tüdimus, süsimust. Need on käigud mööda kive, kivide sisse ja vahelt läbi. Ma olen nagu vesi, mis uuristab, aga vihasem ning kärsitum. Vahel tungin otse läbi, teinekord tulen tuldud teed tagasi, mõnikord lähenen teise nurga alt. Ringiga ei õnnestu minna. Vahel kivid viskavad selle peale kilde, tekivad ja vabanevad pinged, nii minus kui ka kivides. Minust jäävad sinna õhk ja valgus või poldid.

Annika Kedelauk on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia Ehte- ja Sepakunsti eriala 2010. aastal (BA) ning õppinud vahetusüliõpilasena Barcelonas (Escola Massana Centre d’Art i Disseny 2009). Ta on täiendanud end Saksamaal Idar-Obersteinis kivilihvimiskursusel Alexander Friedrichi juhendamisel 2015. aastal, millest sai tõuke ka antud näituse idee. Annika Kedelauk on Eesti Kunstnike Liidu liige aastast 2012 ning kuulub kunstirühmitusse OTSE!. Tema tööd on Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi kogus, Eesti Kunstiakadeemia Üliõpilastööde Fondis ning Poolas Legnica Kunstigalerii rahvusvahelise kaasaegse ehtekunsti kogus.

SAMMUD AJAS
Anneli Oppar

Aeg möödub… vahel me vajume mõttesse. Antud töö kirjeldab isiklikku ajatunnetust. Kasutan sammudena digitaalseid vahendeid, et “mõõta” irratsionaalse aja möödumist.

Kuidas kulgeb irratsionaalne aeg? Kas mittelineaarselt? Mittelineaarne liikumine on iseloomulik looduslikele kui ka keerulistele digitaalsetele mustritele. Jõuan nõnda kujutluseni, et digitaalseidki protsesse on võimalik kogeda.

Käesoleva uurimistöö teema algas soovist kirjeldada suvel maal veedetud aega. Ümmargust tiiki kui suvist mälestust käsitlen abstraktse kujundina.

Anneli Oppar (s. 1980) on ehtekunstnik, kes elab ja töötab Tallinnas. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia Ehtekunsti eriala BA (2013) ning MA (2019) ja pälvinud Roman Tavast OÜ-lt Eesti Kultuurkapitali Noore Ehtekunstniku preemia. Tema uurimisvaldkond on seotud digitaalsete protsessidega, mille abil ta kirjeldab midagi isiklikku ja raskesti mõõdetavat – aja tunnetust. Oma teosed loob ta peamiselt 3D-printimise tehnikas ja kasutab erinevaid materjale. Anneli Oppar on osalenud näitustel nii Eestis kui välismaal alates 2012. aastast.

HERÄTÜS
Tarvo Porroson

Autori sünnipäeva hommikul surmalähedase kogemuse pakkunud sõiduki (IŽ 412IE) jõuallika nekropsia.

Tarvo Porroson (s. 1989) on lõpetanud Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskooli sepatöö erialal (2009), misjärel asus õppima Eesti Kunstiakadeemias Ehte- ja sepakunsti osakonnas. 

Porroson väärtustab isiklikus loomingus taaskasutust.  Ta on töötanud enamasti vabakutselisena nii Eestis kui välismaal, loonud nii ehteid, sepiseid, skulptuure, disainmööblit kui mehhanisme. 

Porroson saavutas II koha Eesti Disainerite Liidu korraldatud disainikonkurslil “Meeste Asi” (2013) ning osales III taaskasutusteemalisel ühisnäitusel “Anna Uus Elu” Pärnu Uue Kunsti Muuseumis (2015).

RAUARAVI
Fred Truus

Fred Truus on metallikunstnik, kes leiab inspiratsiooni kuumalt voolavast terasest. A-galerii

Aknanäituse väljapanek RAUARAVI peegeldab maailmas levivat hirmu ja õhust otsitavaid lahendusi. Ühiskonna on vallutanud ühtlane staatiline taustasahin, atmosfäär on seisev ja läppunud ning peidab endas haiglast pinget, mis januneb raudse ravi järele.

Fred Truusi raudskulptuurid valmivad puhastavas tules vorme vooliva haamri all, tema töödes on ka leidmaterjale ja taaskasutust, läbi brikolaaži annab ta uue elu surnud ning hüljatud objektidele. Fred on võidukalt osalenud riiklikel kunstikonkurssidel, tema tööd on osalenud näitustel Itaalias, USA-s, UK-s, Rootsis, Saksamaal ja Eestis. Metallikunsti alase hariduse on ta saanud EKA ehte-ja sepakunsti erialal ja magistrikraadi Southern Illinois University Carbondale (USA) Fulbrighti grandiga.

Tagasi Posted on by

Raili Vinn Edasi.org väljaandes

Raili Vinn

Meil on suur rõõm teatada, et südamlikud ja inspireerivad vestlused A–Galerii kunstnikega ilmuvad nüüdsest ka Edasi.org väljaandes.

Alustame klassikutega, kellest esimesena avab oma elufilosoofiat, mälestusi sõjajärgses Tallinnas veedetud lapsepõlvest ning teed ehtekunstini lõputult võluv Raili Vinn.

Vaata Edasi.org artiklit siit.

Raili Vinna näitus PAEAEG aprilli lõpuni A-Galerii akendel.

Tagasi Posted on by

VINN x OJASTE x VEEGEN x LAURITS

PAEAEG
Raili Vinn

Raili Vinn on Eesti kunstiloosse panustanud eelkõige kohaliku paekivi kui ehismaterjali kasutuselevõtja ja väärtustajana. Koostöös geoloogi ja paeuurija Helle Perensiga on ta loonud 1992. aastast kuni tänaseni paeehete seeriaid, rõhutades kohaliku paekivi otsatut eripalgelisust. Raili Vinn on tõeline kivitundja – ta valib, tunnetab ja puudutab ehtekive suure entusiasmi ja pühendumisega. Ehk just seetõttu oskab ta ka paekivi ehteks vormistada, kasutades oskuslikult ära erinevatest paikadest ja kihistustest pärit pae värvust, mustreid ja fossiilide sisaldust. 

PAEAEG on Raili Vinna kuues paele pühendatud näitus. 

Raili Vinn (1943) on Eesti ehtekunstnik. Juba pärast keskkooli lõppu õppis ta ARS Juveelis kullassepatööd, mille loogiline jätk oli 1969. aastal Eesti Riikliku Kunstiinstituudi metallikunsti eriala lõpetamine. Edasised aastad möödusid, luues aknaväljapanekuid ja dekoratsioone tolleaegses nõukogude kaubandusvõrgus ning hiljem graafilist disaini Ajakirjanduslevis. Igapäevaelu kõrval aktiivselt loominguga tegelevat Vinna teati nii Eestis kui ka kaugemal kunstnikuna, kelle graafilise joonega suursugused kullast ning hõbedast ehted peegeldasid kargust ja konkreetsust, mida pehmendasid äärmiselt oskuslikult valitud vääriskivid ja poolvääriskivid. Sellest ajast pärinevad ka Vinna isikunäitused (1977 ja 1987), osalemised vabariiklikel tarbekunsti näitustel, Baltimaade tarbekunsti triennaalidel ning rahvusvahelistel ehtenäitustel Jablonecis Tšehhoslovakkias (1984 ja 1987). Eelmise sajandi viimasel kümnendil oli Vinn lühikest aega Ars Juveeli peakunstnik. Vabamate olude tuules algas tema loomingus tänaseni kestev periood, mil Vinna loomingus on olnud kesksel kohal just paekivi, ent ka randadelt korjatud karpide, korallide, merekivide ning muude leidmaterjalide kombineerimine kulla, hõbeda ja vääriskividega. Tema loomingut on viimasel kolmel kümnendil näidatud kodumaiste isikunäituste kõrval ka Kielis, Berliinis, Kopenhaagenis, Krakowis ja mujal. Ta on 1994. aasta Ede Kurreli nimelise preemia laureaat ning tema teoseid on Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi kogudes. 2020. aastal näeb Raili Vinna ehteid Tartu Kunstimuuseumis toimuval näitusel Autoriehte anatoomia. Eesti ehtekunst 1953–2019.

PEOTÄIS PALVEID
Hans-Otto Ojaste

PEOTÄIS PALVEID kõrvutab päevalilleseemnete söömise ja palvehelmeste kasutamise motoorikat. Palvehelmeste sõrmitsemine on erinevates religioonides abivahendiks palvete ja mantrate lugemisel. Aastatuhandetega on kujundatud füüsilisi algoritme, mille abil kodeerivad inimesed oma vaimu. Helmeste sõrmitsemine käib sünkroonis palvete või mantrate kordamisega.

Asetades sama motiivi tänavakultuuri, leiab paralleeli sihvkade söömisega. Seemned käivad helmestena sõrmede vahelt läbi. Koorimise ja söömise liigutused korduvad. Palve lugemist asendab närimine.

Hans-Otto Ojaste on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti osakonna (BA 2012) ning kuulub rühmitusse Urmas-Ott. Ta on osalenud mitmetel ühisnäitustel Eestis ja välismaal.

Hans-Otto Ojaste näitust on võimalik vaadata virtuaal-aknal siin.

PEEGELDUSED
Katrin Veegen

Mullane maius.
See imeline paik läbi sinu silmade.
Jälle. Igal kevadel sama jama…

Näitus PEEGELDUSED koondab väikese valiku Veegeni viimastel aastatel valminud töödest. Nendesse ehetesse talletatud lugude juured ulatuvad otsapidi kõik kogemuslike hetkedeni, mida loob ja võimendab meie ümber loodus. Osa hetki on üksnes ühekordsed peegeldused, osa aga virvendused, mis taastoodavad ennast. Aastast aastasse.

Katrin Veegen on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti osakonna ning on täiendanud end Birminghamis Kesk-Inglismaa ülikoolis (UCE). Ta on osalenud ehtekunstinäitustel nii Eestis, Euroopas kui ka Ameerika Ühendriikides. Katrin Veegenit on pärjatud Ede Kurreli nimelise preemiaga ning näitus LOORBERID valiti aastal 2007 A-galerii aasta parimaks näituseks.
Aastal 2017 asutas Veegen omanimelise tootemärgi, mille alt loob ta oma Hobusepea tänava stuudios käsitsi väikesemahulisi ehteseeriaid ja unikaalehteid.

PIDU
Kristiina Laurits

“Ehtel on sarnaselt toiduga oskus luua illusioon täiskõhutundest. Tuleb vaid nuusutada ja maitsta, et veenduda. Puhtad märgilised materjalid, ka leib, on alati veetlevad. Võlub nende võime pidevalt muutuda ja seeläbi muuta oma peegeldusnurki. Neil on omadus puhastuda ja uueneda iseendas. Minu ehted žongleerivad valehäbi tundmata selliste suurte narratiividega nagu usk, lootus, armastus. Ka kannatus on osa sellest peost,” ütleb kunstnik ise.

Kristiina Laurits on õppinud ehte- ja sepakunsti osakonnas Eesti Kunstiakadeemias (BA 1997, MA 2003). Aastal 2000 täiendas ta ennast Escola Massana ehteosakonnas Barcelonas. Laurits on osalenud enam kui 80 ehtenäitusel Euroopas, Hiinas, Ameerika Ühendriikides. Tema töid on avalikes kogudes Eestis ja USAs. Alates 1999. aastast tegutseb ta koos ehtekunstirühmitusega õhuLoss. 2017. aastal ilmus Lauritsal oma loomingust autoriraamat MÕNED ÕNNELIKUD. Ehted ja objektid. Praegu töötab ta vabakutselise kunstnikuna Tallinnas.

Tagasi Posted on by

MUST VESI

Edgar Volkov
Edgar Volkov
Edgar Volkov
Edgar Volkov

Edgar Volkovi esimene isikunäitus tegeleb veepinna kui muutuse esilekutsumise võimaldajaga. Mõeldes veepinnast kui piirist, uurib Volkov tundmatusega kokku puutumise kogemust ning seda, millal algab muutunud seisundi teadvustamine. Näitusel näeb käsitsi graveeritud hõbeprosse, mis on kaetud tumeda emailiga.

„Kui must on vesi meie ümber? Mis on peidus pinna all ja kas julgeme heita pilgu sellesse pimedusse?

Ja mida me leiame, kui kastame vee sisse oma sõrmed? Kas leiame selle, mis on kadunud? Ning kui me ära eksime ja tõuseme taas veest, kas oleme endiselt need, kes olime varem?“

Edgar Volkov (1992) on juveliir ning ehtekunstnik. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia aastal 2015 ehtekunsti erialal (BA) ning töötab Roman Tavastis. Ta on osalenud rühmanäitustel „Vari“ Eesti Kunstiakadeemia sisehoovis (2014), „Ferromenaalne“ Linnagaleriis (2014) ning „Pinna all“ Jaani-Seegi muuseumis (2016).

KUNSTNIKUVESTLUS

Tagasi Posted on by

Kunstnikuvestlus Krista Laosega – 22. veebruaril kell 13

Olete oodatud laupäeval, kell 13.00 A-Galerii veebruarikuu Seifinäituse UNESKÕND autori Krista Laose kunstnikuvestlusele. ⁠
⁠
Krista Laose isikunäitus on A-Galerii Seifis avatud kuni 01.03.2020 ⁠

___

KRISTA LAOS on eesti ehtedisainer. Ta on lõpetanud metallehistöö eriala Eesti
Kunstiakadeemias (1978), on Eesti Kunstnike Liidu liige ning töötab alates 2000. aastast
Katariina Gildi Ehtedisaini stuudios. Ta on osalenud arvukatel isiku- ja grupinäitustel,
sealhulgas Limoges’is (1990), Cincinnatis (1991), Washingtonis (1995), Moskvas (1989 ja
1993), Pekingis (2004) ning Berliinis (2015). Tema töid on näidatud Balti ja Põhjamaade
emailikunsti rändnäitusel (Taani-Soome-Rootsi 1991) ning näitusel „Balti Juveel“ Madridis
(2004). Aastal 1999 pälvis ta Ede Kurreli nimelise Eesti Metallikunstnike Liidu aastapreemia.
Tema teoseid on ka Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi kogus.

Tagasi Posted on by

ARMASTAJAD/LOVERS

Vaida Suits
Vaida Suits
Mart Kekišev, Kairin Koovit
Liina Lelov, Valdek Laur
Adolfas Šaulys, Mari Relo-Šaulys
Adolfas Šaulys, Mari Relo-Šaulys

Nad teavad iseennast, liiguvad paralleelselt, pulbitsevad roosaks lögaks ja jätkavad teekonda.

ARMASTAJAD on 
Vaida Suits
Mart Kekišev + Kairin Koovit
Liina Lelov + Valdek Laur
Adolfas Šaulys + Mari Relo-Šaulys

AJAST AEGA
Vaida Suits

Vaida Suits (s 1931) on eesti metallikunstnik, kelle jõulist loomingut iseloomustab töömahukus, juugendlik vormitunnetus ja detailideni täpne traditsiooniliste tehnikate valdamine. Selle juures mõjub ta käekiri alati selgepiiriliselt, isegi lakooniliselt. Suits on töötanud ARSi kunstikombinaadis ainukese naisena terasegraveerijana ja hiljem kunstnikuna, tehes üksikseeriate kõrval ka vastutusrikkaid tellimustöid Eesti ning üleliidulistele institutsioonidele. Tallinna Moemaja ehtekunstnikuna leidis tema looming Nõukogude Eesti tingimustes täiesti erakordset tunnustust ka Londoni moelaval. Täpse tööeetika ja eristuva käekirja poolest kõrgelt hinnatud Suits on osalenud näitustel Balkanist Norrani ja Itaaliast Mongooliani. Tema teoseid on teiste hulgas Moskva Tarbekunstimuuseumis ning Eesti Tarbekunsti ja Disainimuuseumis, samuti mitmetes erakogudes.

Kummardusena Vaida Suitsu enam kui poole sajandi pikkusele loometeele, on A-Galerii kahel aknal vaatamiseks Suitsu sõrmused, käevõrud, kaelaehted ning seinaplaadid alates 1960ndatest aastatest kuni tänapäevani. Näiteid on nii filigraanist, kohrutusest, graveerimisest kui ka eri materjalide kokku komponeerimisest. 

KOOS
Kairin Koovit ja Mart Kekišev

Kahest erinevast osapoolest koosnev ühtekuuluv ja ühesliikuv materjal. Otsides kahe erineva inimese vahelist piiri ja kokkusobivust. Tulemuseks on mitmekihiline materjal, mis nõuab koos edasi liikumiseks ja üksteisest kinnihoidmiseks piisavalt ruumi ja pinget.
Teosed on valminud damaskuse terasest ja mokume-gane tehnikat kasutades.

Kairin Koovit on õppinud Eesti Kunstiakadeemias Ehte- ja sepakunsti osakonnas. Osalenud näitustel nii Eestis kui välismaal. Praktiseerinud Rootsis Peter de Wit ja Margareth Sandström stuudios. 2011. aastal pälvis Roman Tavasti Noore ehtekunstniku stipendiumi ja alates 2012 aastast töötab Roman Tavastis kunstnik/kujundajana. 

Mart Kekišev on õppinud Eesti Kunstiakadeemias Ehte- ja sepakunsti osakonnas. Viimased 10 aastat on olnud vabakutseline metallikunstnik. Viimased 5 aastat õpetas ametikoolis seppasid. Eelmine sügis alustas magistriõpinguid Eesti Kunstiakadeemias Ehte- ja sepakunsti osakonnas.

#ROOSAMULL @roosaila 
Liina Lelov ja Valdek Laur

Meile meeldib #roosaila #roosalöga

Roosast mullist pulbitseb välja nii roosa ila kui ka röösa löga – kõik see, mis on heatahtlik, salliv ja rõõmus. Roosa ila on kogu aeg olemas olnud, aga materiaalsusesse vormus see eelmise aasta mais, kui tekkis vajadus meelde tuletada, et roosas mullis elamises pole midagi halba. Selleks tuli halvustavale väljendile anda ümberpööratud, positiivne ning elurõõmus tähendus.
Tänaseks on roosa ila levinud nii Rootsi, Tuneesiasse kui ka USAsse, osalenud lugematutel meeleavaldustel, konverentsidel ning üritustel ja jõudnud mitme prominentse hobusevarga rinda.

A-Galerii aknanäitus on ila materiaalse teekonna lõppakord. Tegu on viimaste ilade ja lögadega, mis mullist pärismaailma imbuvad. On vaid kohane, et sümboli viimane etteaste leiab aset Eesti ainsas autoriehete galeriis. Peatselt on kõik taas normaalne.

Roosa ila autoriteks on ehtekunstnik Liina Lelov ja EKA ehte- ja sepakunsti tudeng Valdek Laur.
Neile meeldib #roosaila ja #roosalöga.

ELU 100
Mari Relo-Šaulys ja Adolfas Šaulys

„Head sõbrad juhtisid meie tähelepanu, et saime mõned päevad tagasi kokku 100 aastaseks.
A+M=100

Näituselt jookseb läbi meie ühisloomingu kaks liini. Sotsiaalselt kriitiline  Viva la Vida ! (2005), mis on osa koduapteekide seeriast ning KAKS ÕUNA (2020), mis on kommentaariks ELU 100 näitusele ja millega jätkame argiobjektide kuldamise traditsiooni.“

“Kunstnike esimene suur ühisnäitus „Viva la Vida!“ (2005, A-Galeriis, praegune Hop) pööras tähelepanu apteekide massilisele levikule linnaruumis. Kunstnikud esitasid küsimuse, kas linnas, kus galeriid, teatrid, kinod ja väikesed ärid asenduvad apteekidega, on parem või koguni turvalisem elada? Kas lootus surematusele ja õige tableti võtmine väiksemate või suuremate hädade leevenduseks teeb meid õnnelikumaks?“. – Ketli Tiitsar


Mari Relo-Šaulys ja Adolfas Šaulys on eesti ehtekunstnikud, kelle silmapaistev koostöö on leidnud märkimist nii meil kui mujal. Ühisnäitustega on nad üles astunud kokku viieteistkümnel korral ning kahasse on nad on pälvinud 2005. aastal Ede Kurreli nimelise Eesti Metallikunstnike Liidu preemia, 2010. aastal Eesti Kultuurkapitali aastapreemia ning 2015. aastal A-Galerii Seifinäituse preemia. 2002. aastal võitsid nad Leedu Merevaigumuuseumi galerii konkursi “Amber in Interiors“.

Tagasi Posted on by

UNESKÕND

Laos on öelnud, et tunneb end lapse või jumalana, lammutades materjali detailideks ja ehitades nendest oma maailmu. Oma eesmärgiks seab ta selguse ja tasakaalu otsingut. UNESKÕNNIL on ta keskendunud oma põhimaterjalidele – hõbe, vääriskivid, pärlmutter ja pärlid.

UNESKÕNNIL on kaks allikat. Ühest küljest seto sõlgede võimsus ja vaimsus, teiselt poolt mulle täiesti vastupandamatud materjalid nagu pärlmutter, mäekristallid, hõbe ja teras. Nende kooskõla kutsub kaasa. Kuuvalgus, naine ja kuu on igavesti seotud – muutlikkus ja salapära on mõlema pärisosa. UNESKÕND on tunne, et kuuvalgust saab rinda kinnitada.

Lähema vaate Laose loomingusse saab avalikul vestlusel, mis toimub laupäeval, 22. veebruaril kell 13:00.

Krista Laos on eesti ehtedisainer. Ta on lõpetanud metallehistöö eriala Eesti Kunstiakadeemias (1978), on Eesti Kunstnike Liidu liige ning töötab alates 2000. aastast Katariina Gildi Ehtedisaini stuudios. Ta on osalenud arvukatel isiku- ja grupinäitustel, sealhulgas Limoge’s Prantsusmaal (1990), Cincinnatis (1991) ja Washingtonis (1995) USAs. Ta on osalenud teiste seas Balti ja Põhjamaade emailikunsti rändnäitusel (Taani-Soome-Rootsi 1991), Balti Juveeli näitusel Madridis (2004) ning grupinäitustel Moskvas (1989 ja 1993), Pekingis (2004) ja Berliinis (2015). Aastal 1999 pälvis ta Ede Kurreli nimelise Eesti Metallikunstnike Liidu aastapreemia. Tema teoseid on ka Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi kogus.

Tagasi Posted on by

Kunstnikuvestlus Igor Balašoviga – 22. jaanuaril kell 17

Kolmapäeval, 22. jaanuaril kell 17 toimub A-Galeriis kunstnikuvestlus Igor Balašoviga, kelle suursugused tööd hetkel A-Galerii aknanäitusel vaatamiseks on.

Teeneka eesti skulptorina on Balašov loonud monumentaalskulptuure nii meile kui mujale – tema taies „Telesilm“ kaunistab Eesti Televisiooni maja ja tema töid leiab veel Jaapanis Osakas, Venemaal Moskvas ja Ukrainas ning Hollandis. Ta on osalenud mainekatel kunstimessidel ja näitustel üle ilma ning tema teoseid kuulub ka mainekate fondide ja muuseumide kogudesse (Eesti Kunstimuuseum, Tretjakovi galerii, Puškini muuseum jt).

Tagasi Posted on by

Kunstnikuvestlus Kalle ja Katarina Kotselaineniga laupäeval, 18. jaanuaril kell 12:00

VAATA KALLE JA KATARINA KUNSTNIKUVESTLUST SIIT.

Kunstnikuvestlus Kalle ja Katarina Kotselaineniga. Kunstnike värskelt avatud näitus A-Galerii aknal jääb avatuks kuni 12. veebruarini 2020.

Vestlus toimub A-Galeriis ja sissepääs on tasuta.

Katarina jutustab: „Oleme sündinud peresse, kus on alati osatud oma kätega asju teha. Perekondlikult olen ümbritsetud ehtemaffiaga, nagu ma ise naljatlevalt ütlen, sest mees, isa, vend ja meheõde teevad samuti ehteid.”

Katarina Kotselainen on õppinud EKAs (2006 EKA BA, 2010 EKA MA) ning täiendanud end korduvalt Saksamaal ja Norras. Alates 2002. aastast on Katarina osalenud näitustel maailma eri nurkades.

Kalle Kotselainen on disaininud ja valmistanud väärismetallidest ehteid üle kümne aasta. Ta lõpetas 2019. a. Vana-Vigala TTK sepa eriala ning on üks Tuletuul OÜ asutajatest.

Tagasi Posted on by

Balašov x Vellerind x Kotselainen

Igor Balašov
Igor Balašov
Andrei Balašov
Tea Vellerind
Kertu Vellerind
Katarina ja Kalle Kotselainen

BALAŠOV x VELLERIND x KOTSELAINEN loob sissevaate metallikunstivaimu kandumisse põlvkondade vahel kolme perekonna näitel. Näitusel osalevad ema-tütar Tea ja Kertu Vellerind, isa-poeg Andrei ja Igor Balašov ning õde-vend Katarina ja Kalle Kotselainen. 

“Vast enam südamlikumalt või kirglikumalt ei saa oma teadmisi edasi anda kui kasvades koos, rohujuure tasandil mängeldes. Midagi siirast, rõõmsat  ja aupaklikku on selles metallivaimu alateadlikus kandumises, mis nakatab järgnevad põlvkonnad teadmiste ja loomepisikuga,” ütleb näituse kohta A-Galerii galerist ja ehtekunstnik Marita Lumi. 

RELIKVIAARIUM
Andrei Balašov

„Näitusel olev miniplastika on tehtud keskajast inspireeritud põhimõttega. Relikviaar on asi, karp või lahtikäiv hoidla, milles hoitakse väga pühasid ja väärtuslikke asju. Relikviaare kohtab näiteks katoliku ja õigeusu kirikuis.

Näitusel on esitatud neli hõbekuju, millest kolm on relikviaarid. Naise kuju LILY ehk naine kui kiusaja, teine punase kiviga PÄIKESE OOTAMINE ja kolmas nooltest läbistatud PÜHA SEBASTIAN.”

Andrei Balašov (s 1965) on lõpetanud EKA metallikunsti eriala ning täiendanud end Lahti Disainiinstituudis. Tema töid on näidatud teiste hulgas Tallinna Tarbekunstitriennaalil, galeriides SOFA (Chicago), Sienna Gallery (Lenox, USA), Galerie Beeld Aambeeld (Enschede, Holland), Gallery Chic Choc (Berlin), Gallery Stockgard (Siuntio, Soome) ning Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis.

PIIRIPOSTID
Igor Balašov

„Meie arusaam maailma struktuurist on vahel illusoorselt kaunis. Nurgakivi metafoor kui raputamatu piir kaotab oma tähenduse.

Aasta oli 1990. Need tööd on justkui kahe riigi vaheline suhe. Nagu piiripostid.

Ühel postidest on ühe riigi sümbolid ning on kasutatud graafilisi detaile, näiteks õigeusu sümboolikast ja nõukaajast. Teise peal Eesti vapist ja kroonist – vabariigi sümbolid. “

Igor Balašov (s 1940 Venemaal) on teenekas eesti skulptor ja EKLi liige, õppinud ERKIs 1959-1965. Tema ehk kuulsaim taies on TELESILM, mis kaunistab Eesti Televisiooni maja. Balašov on loonud monumentaalskulptuure ka mujale – tema töid on Jaapanis Osakas, Venemaal Moskvas ja mujalgi, Ukrainas ning Hollandis. Ta on osalenud mainekatel kunstimessidel ja näitustel üle ilma ning tema teoseid kuulub mainekate fondide ja muuseumide kogudesse (Eesti Kunstimuuseum, Tretjakovi galerii, Puškini muuseum jt).

TASAKAAL
Tea Vellerind

„Minu tööde mõte on tasakaal. Kuna olen kunagi tahtnud arhitektiks saada, siis mind huvitab siiani ruumiliste mahtude tasakaal, lihtsus ja lakoonilisus. 

Igaühel on oma kuldlõige ja mina otsin enda oma.“

Tea Vellerind (s 1939 Rakveres) on lõpetanud ERKI metallehistöö eriala. Alates 1966. aastast töötas ta kunstnikuna kombinaadis Ars-Juveel. Tea on osalenud arvukatel isiku-, rühma- ja tarbekunstinäitustel nii kodu- kui välismaal, teiste hulgas Kunstisalongis (tänane Kunstihoone galerii), Tallinna Linnamuuseumis, Tampere Kunstihoone galeriis, A-galeriis ja Riia Vanalinna galeriis. Ta on EKLi liige ja juveelifirma OÜ Kuldgraal asutajaliige. 2017. aastal oli Tea Eesti Metallikunstnike Liidu Ede Kurreli nimelise aastapreemia laureaat.

KANTPEA
Kertu Vellerind

„Mu töödel on alati kindlad pealkirjad, sest sõnum ehtes on mulle tähtis. Naudin mängu eesti keelega. Antud näituse mõtestan lahti haikuna:

vinguv tuul kõle
sasides aju mõtted peas
mängin keelega“

Kertu Vellerind (s 1967) õppis EKA metallehistöö kateedris (BA ja MA) ning on täiendanud end Lahti Disainiinstituudis Soomes ja Maini-äärse Hanau Joonestusakadeemias Saksamaal. Kertu on osalenud näitustel nii Eestis kui ka väljaspool. 2016. aastast on ta koos Urve Küttneriga Ede Kurreli nimelise aastapreemia laureaat. Samal aastal autasustati teda III kohaga rahvusvahelise emailkunsti bienaalil Vilniuses Leedus. 2017. aastal oli Kertu Eesti Kulla- ja Kellaseppade Liidu poolt korraldatud ehtekonkursi „Eesti Ehe 2017 – EV 100“ nominent ja A-galerii parim aastanäitus 2017 laureaat.

VÄIKE LUKSUS II
Katarina Kotselainen, Kalle Kotselainen

„Oleme sündinud peresse, kus on alati osatud oma kätega asju teha. Perekondlikult olen ümbritsetud ehtemaffiaga, nagu ma ise naljatlevalt ütlen, sest mees, isa, vend ja meheõde teevad samuti ehteid. Kasvasin üles erinevates Soome linnades ja kuigi reisimine on mul sellega veres, ajendab mind ehteid tegema eelkõige sentimentaalsus. Minu jaoks on ehe midagi väga isiklikku ja seostub mälestustega inimestest, kohtadest ja tunnetest. Kui minu tööd kutsuvad ka vaatajas esile positiivseid tundeid, siis on mul hea meel, et olen suutnud muuta kellegi päeva killukese võrra paremaks.“

Katarina Kotselainen (s 1982 Tartus) on õppinud EKAs (2006 EKA BA, 2010 EKA MA) ning täiendanud end korduvalt Saksamaal ja Norras. Alates 2002. aastast on Katarina osalenud näitustel maailma eri nurkades.

Kalle Kotselainen (s 1981 Tartus): „Mulle meeldib damaskuse juures materjali väärtustamine. Erinevaid metalle kokku sepistades sünnib iga kord ainulaadne ja kordumatu muster. Damaskuse teras sobib hästi kokku teiste metallidega.” Kalle Kotselainen on disaininud ja valmistanud väärismetallidest ehteid üle kümne aasta. Ta lõpetas 2019. a. Vana-Vigala TTK sepa eriala ning on üks Tuletuul OÜ asutajatest.