A-Galeriis toimub välk ÜLLATUS MUNANÄITUS, palume mitte kodus muneda vaid kohe meie kunstnike kerajaid taieseid vaatama tulla. Näituselt on võimalik soetada endale nii RAUDMUNA, HÕBEMUNA kui ka KULDMUNA. Mõni teostest kindlustab kodustel koksimise võistlustel esikoha, mõni toob talismanina ellu hingerahu täiuse.
Osalevad kunstnikud:
Adolfas Šaulys, Ane Raunam, Caius Kull, Edgar Volkov, Ene Valter, Henry Mardisalu, Ivar Kaasik, Ive Maria Köögard, Kadi Kübarsepp, Kalle Kotselainen, Katrin Kosenkranius, Katrin Veegen, Keesi Kapsta, Krista Laos, Liina Lelov, Mari Pärtelpoeg, Merike Balod, Raili Vinn, Sille Luiga, Sven Tali, Ülle Mesikäpp, Ülle Voosalu, Vello Lillemets ja Viktorija Lillemets.
Kuraator / Curated by Sille Luiga
ÜLLATUS MUNANÄITUST saab külastada alates 11. märtsist A-Galerii müügisaalis ja näitus jääb avatuks 30. aprillini 2024. Oleme tänulikud sõna levitamast!
Munad on leitavad ka meie e-poe kategooria MUNA alt.
On nii palju, mille poole püüdleme, et me ei märkagi, kui oma soovidesse upume. Me käed üritavad pidevalt haarata millegi või kellegi järele, mis ei pruugi isegi tõesed olla. Unistused, mida soovime, et oleksid päris, võib-olla polegi algselt meie omad. Kas me lihtsalt ajame taga varje, või jahivad varjud hoopiski meid?
Edgar Volkovi aknanäitus on sellest, kuidas me kinnistume oma püüdlustesse ning mõistatab, kas need püüdlused on põhjustatud meie enda soovidest või siis jõududest, mis jäävad väljapoole meie haardeulatusest.
Edgar Volkov (1992) on juveliir ning ehtekunstnik. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia aastal 2015 ehtekunsti erialal (BA) ning töötab Roman Tavastis. Edgar Volokov on osalenud rühmanäitustel „Vari“ Eesti Kunstiakadeemia sisehoovis (2014), „Ferromenaalne“ Linnagaleriis (2014), „Pinna all“ Jaani-Seegi muuseumis (2016) ning „Must Vesi” A-Galerii SEIFis (2020). Aastal 2021. osales Volkov grupinäitusel „Fantasmagooria”.
KÕIKE, MIDA ARMASTAN, ARMASTAN ÜKSINDUSES Erinn M. Cox
Murtud süda võib inimest nii põhjalikult ja pöördumatult muuta, et sageli otsime sellele põhjuseid, mis oleksid samavõrd dramaatilised. Kui teine inimene meie elust jäädavalt kaob, peame sellega kaasneva kurbusega kuidagi toime tulema. Et teda enam ei ole, tundub hoomamatu; tema vaikus mõjub agressiivse kõrvaleheitmisena. Nii klammerdume me mälestuste, toimunud vestluste, omavaheliste naljade ja armastuse külge, mida ta väitis end ihaldavat – armastuse külge, millest me taasleitud üksinduse kiuste loobuda ei suuda.
Erinn M. Cox on USAst pärit, kuid Tallinnas elav ja töötav ehtekunstnik. Tal on bakalaureuse- ja magistrikraad skulptuuri ja installatsiooni erialal ning teine magistrikraad ehtekunsti erialal. Erinn on oma loomingut eksponeerinud nii USAs kui mujal maailmas, mh on ta osalenud näitustel nagu Schmuck 2018 ja 2020, SOFA CHICAGO ning rändnäitusel „21grams”. Ta on pälvinud Galerie Marzee Graduate Prize auhinna ning ajakiri Wallpaper on teda nimetanud disainivaldkonna tulevikutäheks. Lisaks töötab Erinn USAs vabade kunstide ja kunstiajaloo dotsendina ning Eesti Kunstiakadeemias külalislektorina. Ta on avaldanud artikleid kaasaegse kunsti, disaini, ehtekunsti ja filosoofia teemadel ning ühtlasi on ta veebiajakirja Louise & Maurice (www.louiseandmaurice.com) asutaja ja kaasautor.
Edgar Volkovi esimene isikunäitus tegeleb veepinna kui muutuse esilekutsumise võimaldajaga. Mõeldes veepinnast kui piirist, uurib Volkov tundmatusega kokku puutumise kogemust ning seda, millal algab muutunud seisundi teadvustamine. Näitusel näeb käsitsi graveeritud hõbeprosse, mis on kaetud tumeda emailiga.
„Kui must on vesi meie ümber? Mis on peidus pinna all ja kas julgeme heita pilgu sellesse pimedusse?
Ja mida me leiame, kui kastame vee sisse oma sõrmed? Kas leiame selle, mis on kadunud? Ning kui me ära eksime ja tõuseme taas veest, kas oleme endiselt need, kes olime varem?“
Edgar Volkov (1992) on juveliir ning ehtekunstnik. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia aastal 2015 ehtekunsti erialal (BA) ning töötab Roman Tavastis. Ta on osalenud rühmanäitustel „Vari“ Eesti Kunstiakadeemia sisehoovis (2014), „Ferromenaalne“ Linnagaleriis (2014) ning „Pinna all“ Jaani-Seegi muuseumis (2016).
