Author Archives: A-galerii

Tagasi Posted on by

Erle Nemvalts/ Merilin Pedastsaar

Reedel, 24. mail kell 18:00 avati A-Galerii AKENDEL kahe kunstniku, Erle Nemvaltsi ja Merilin Pedastsaare soolonäitused.

ARMASTUSEST JA MUUST SELLISEST

Läbi generatsioonide on muinasjutud olnud unistuste, lootuste ja fantaasiate reservuaarid. Miljonid naised on kujundanud nende kaudu oma psühhoseksuaalset enesepilti ja arusaamu sellest, millist käitumist neilt oodatakse, milleks nad võimelised on, mille eest nad tunnustust peaks pälvima ja milles üldse naise jaoks tunnustus peaks seisnema. Romantilist ideaali on aga paraku keeruline reaalsusesse sobitada. Kuidas leida tasakaal kaaslaseigatsuse, üksildushirmu ja iseseisvusiha vahel? Vastus peitub armastuses, kuid kuniks tegeleda vastuse otsimisega…

Erle Nemvalts (1991) on Eesti ehtekunstnik. Tema loominguline praktika keskendub peamiselt inimeste käitumismustritele ning -eripäradele. Oma teostes kasutab kunstnik sageli sümbolite ja materjalide kontraste, milles kohtuvad kergus-raskus, lootus ja meeleheide. Nemvaltsi loomingut on eksponeeritud mitmetel näitustel Eestis, Portugalis, Saksamaal, Prantsusmaal, Belgias, Ameerika Ühendriikides, Hollandis ja Ungaris. Aastal 2019 pälvis Nemvalts Noore Ehte Fondi eristipendiumi ning 2023. aastal Marzee galerii lõpetajate näituse preemia.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital

RING-Kulg

Kulg ja kulgemine – see on loomulikkuse ilming, eheduse avaldumine (ravimtaimel ravivägi, metallil looduslik paatina). Taoistid ütlevad, et loomulikuks ei saada mitte ülespoole pürgides, vaid hoopis vastandteel – alla langedes. 

Paatina on aja jooksul moodustunud õhuke oksiidikiht metalli pinnal, mis tekib keskkonnas leiduvate elementide kokkupuutel. Näiteks raud moodustab oma loodusliku paatina, mida tuntakse roostena, reageerides hapniku ja õhuniiskusega. 

Näitusel RING-kulg esitleb Merilin Pedastsaar peamiselt abstraktseid maale, mis on teostatud messingule ja terasele. Tehnikatena on selleks kasutatud laserlõikust, metallivalu, -söövitust ning metallide keemilist värvimist ehk patineerimist. Metallide värvimise ajalugu ulatub tagasi tuhandeid aastaid ning patineerimise eesmärk on olnud religioosne, praktiline ja dekoratiivne. Laiemalt levinud kunstiks muutus see 19.sajandil. Pedastsaar sõnab: “Metallide värvimine nõuab keskendumist – väga täpset paatina retsepti järgimist, aga ka kannatlikkust ja minna laskmist. Töö tehtud, kohe eemaldu! Suur osa lõpptulemusest on ettearvamatu, tuleb usaldada elu ja anda metallile võimalus. Värvid on pidevas liikumises – ilmuvad ja mattuvad teiste toonide alla. Selline kulgemine koos paatina maalingutega on olnud ühtviisi vapustav ja nauditav koostöö, mida võiks võtta kokku Laozi õpetusega: Toimi toimimata.”

Merilin Pedastsaar (1989) kunstnikunimega MERI on metallikunstnik, loovjuht ja galvaanik oma ettevõttes Ehemeri. 2014 omandas ta Eesti Kunstiakadeemias bakalaureusekraadi ning samal aastal tunnustati ka Roman Tavasti nimelise noore ehtekunstniku preemiaga. Pedastsaar täiendas õpinguid Rootsis, olles vahetusüliõpilane Göteborgi Ülikooli Disaini ja Tarbekunsti teaduskonnas ning praktikandina Christer ja Lena Bergestad Jonssoni stuudios Jungfruhuset. 2015-2020 töötas ta Viljandi Kultuuriakadeemias külalisõppejõuna, juhendades galvaanika kursusi (galvanoplastika, kuldamine, hõbetamine, patineerimine, metallide söövitamine ja anodeerimine).

Tagasi Posted on by

Liisbeth Kirss/ Valdek Laur

LÕPMATU TÜDRUKUEA SÄRA JA SILLERDUS trotsib maailma, kus siiani domineerivad vananenud ja igavad nägemused soorollidest, iluideaalidest ning vaimsest ja füüsilisest küpsusest. Tüdrukuks olemisest inspireeritud ehted on jätkuks Liisbeth Kirsi eelmisel aastal kaitstud magistritööle MU SÕBRANNAD ON MIMMUD.

“Ma ei infantiliseeri end, kui ütlen: “Ma olen kõigest üks tüdruk!” Sest olla igavene tüdruk, on olla mänguline, hooliv ja kirglik! Charli XCX on tituleerinud selle brat suveks – me oleme kõik natuke katki, ärevil ja meil on pidevalt kiire, aga parim aeg elamiseks on nüüd ja praegu. 

Niisiis helista oma sõbrannadele, mine peole, nuta vetsus, klõbista kontsadel, pea pidžaamapidusid, kleebi seinale poster oma lemmik artistist, tee endale nabaneet, ole cringe! Maailm vajab rohkem tüdrukuid, õnneks igaühe meie sees on ta olemas… otsi see tüdruk üles!”  hüüab Liisbeth Kirss. 

Liisbeth Kirss (1996) on ehtekunstnik, kes on peamiselt keskendunud dekoratiivsetele hambavõredele ehk grillzidele. Tema tööd on inspireeritud mimmundusest, naistevahelisest sõprusest, pidudest ning oma kodukohast. 2023. aastal lõpetas ta Eesti Kunstiakadeemia magistrikraadiga ehtekunsti suunal. Kirss tegutseb peamiselt Pärnus, populariseerides grillze ning ajades sealset feministlikku beibebaari nimega KRÕHVA.

KESTVA KESKEA VÄRVITUD VIRMALISED on absurdi kalduv eneseirooniline mõtisklus ürgmehelikkust ülistavate subkultuuride teemal. 

Ülekandemaagia põhimõttest kantud, peamiselt pullimunade põhjal loodud teosed tõmbavad tähelepanu mehelikkuse äärmuslikele stereotüüpidele. Kunstniku valmistatud regaaliad kommenteerivad maskuliinsust promovate mõjuisikute kaheldavaid motiive ja ilmavaateid. Sotsiaalmeedias figureerivate eluõpetajate kõledasse maailma sukeldumine võib osutuda tervisele kahjulikuks, lähisuhteid laastavaks ning laiemas mõttes ühiskonnale ohtlikuks. Oma töödega vastandub Laur alfaisastest prohvetitele naeruvääristades nende teguviise.

“Mehelikkus on muutunud kosmeetiliseks karikatuuriks, kus välised aspektid muunduvad kandja olemuseks. Õigel mehel on palju raha, kallid autod, villa Hispaanias (või vähemalt mõis Läänemaal), maitsetud kuldketid ja klotserid, jõusaali kuuspakk ning kuulekas naine.

Kuidas peaksid käituma need mehed, kes ei taha olla vallutajad, juhid või superkangelased? Kui mulle ei meeldi lahendada vaidlusi rusikate abil, kui ma ei oska raha teenida, kui naine haugub vastu ning nõelakartus välistab isegi tätoveeringute tegemise? Kas ma olen üldse õige mees? 

Kui ma teen endale Andrew Tate’i või Joe Rogani väärilise regaalia, kas ma muutun sellest mehelikumaks? Kui ma sööksin ära Jordan Petersoni või Mihkel Kunnuse munad, kas mul oleks lootust saada meheks? Või pean ma ikkagi lihtsalt oma toa korda tegema ja trenni minema?” küsib Valdek Laur.

Valdek Laur on kunstnik, kes tegutseb nii ehte- ja metallikunsti kui ka digitaalkunsti valdkonnas. Tal on bakalaureusekraad Eesti Kunstiakadeemiast ehte ja sepise erialal ning reklaami ja meedia erialal Tallinna Ülikoolist. Laur on näidanud oma töid isiku- ja grupinäitustel Eestis, Lätis ning mujal Euroopas. Tema peamisteks huvideks on eelajaloolised mütoloogiad, spekulatiivne politoloogia ja futuroloogia. Laur on avaldanud artikleid tehnoloogia ja generatiivsete masinõppemudelite teemal ning on lektor Tallinna Majanduskoolis ja Eesti Kunstiakadeemias.

MEEDIAKAJA
kultuur.err.ee – Pildid: Liisbeth Kirsi ja Valdek Lauri isikunäituste avamine A-Galeriis

Tagasi Posted on by

KAKS LINDU JA MUST PUU

Läti päritolu kunstniku Guntis Laudersi näitus KAKS LINDU JA MUST PUU on fantaasiaküllane retk taasavastamaks sidet loodusega läbi materjalide ja ilu küllasuse. Kunstnik kirjutab nii: 

“Minu tähtsaim õpetaja ning suurim inspiratsiooni allikas on loodus.

Selleks, et midagi luua, pean aeg-ajalt viibima tema vaikuses. Nii pääsen ligi endas peituvatele mõtetele ja tunnetele ning mida sügavamale ma küündin, seda selgemalt ma näen…

Sümbolid, metafoorid ja kujundid ilmuvad mu silme ette – kõik, mida ma pean tegema, on neid täheldada ja vormistada ehted.

Mulle meeldib kätega töötada; mulle meeldib näha selle tulemusi ja ma tean, et kõik on sõltunud vaid minust.

Ilu teeb mulle head meelt ja paneb elu üle rõõmustama.

Vahel tunnen, et paljud inimesed on kaotanud oma sideme loodusega. Kutsun neid oma ehete kaudu naasma oma juurte juurde.”

Guntis Lauders (1965) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia metallikunsti eriala 1992. aastal ja omandanud magistrikraadi Läti Kunstiakadeemias 2005. aastal. Lauders on korraldanud palju isikunäitusi Lätis, Eestis, Leedus, Saksamaal ja Põhjamaades ning osalenud rahvusvahelise ja kohaliku tähtsusega grupinäitustel Lätis, Euroopas, USAs, Venemaal ja Jaapanis. Tema ehted kuuluvad Riia Tarbekunsti ja Disaini Muuseumi ning Kaliningradi Merevaigumuuseumi kogudesse, samuti paljudesse erakogudesse üle maailma, mille seas paistab silma „Thierry-de-Saint Rapt” kollektsioon Prantsusmaal.

Tagasi Posted on by

BIRZT ASARAS*

*Pealkiri väljendab ideed lagunemisest (läti k birzt), mis on põimitud kujundiga pisaraist (läti k asaras) vihjates nii hiiekaasiku (läti k birztala) haprusele kui ka pühadusele.

see pole meenutustest

see pole järelkaja

see pole valust

üksildusest

see on imetlusest

see on puudutustest

see on omaksvõtmisest

ajaloost ja iseendast.

Inimliku puudutuse ja looduse võluvas seotuses. Kuidas olla, avastada, teada ning alati veelgi rohkem juurde küsida. Teekonnast, kogemusest. Tegutsedes jääda truuks enda lausutule. Tunnetest mitte nähtavast.

MADARA KEIDŽA

Läti ehtekunstniku Madara Keidža installatsioon BIRZT ASARAS* on emotsionaalne uurimus iidsetest ning sügavatest seostest inimkeha, looduse ja jumaliku vahel. Teosed räägivad ühise ning isikliku mineviku tunnistamisest ja omaksvõtmisest – hinnangute ja kurbuse vabalt. 

Baltikumis levinud paganlikest traditsioonidest inspireeritud ehted kehastavad püüdlust austada inimese ja looduse vahelist õrna ja lummavat sünergiat. Läbi detailide, tekstuuride ja vormide soovib autor väärtustada ajalugu tänapäevases võtmes. Sepistatud materjalid nagu hõbe, kannavad endas Maa olemust resoneerides selle ürgse energiaga. Teostes esinevad kujundid viitavad looduse toorele ilule ning inimsoovile sellega sügavamalt ühenduses olla. 

Vaatamata pisaratele viitavale pealkirjale, ei näe kunstnik enda teoseid melanhoolse mõtisklusena. Ta selgitab, et näitus pole valust või üksildusest ning ta ei soovi, et minevikku varjutaks igatsus või kahetsus. Keidža kutsub hoopiski avastama maailma, kus ollakse väärtustatud, kus valitseb vastastikune soov ja hooliv puudutus, kus inimese sisemist häält ja tunnetatut peetakse võimsamaks, kui paljalt silmaga nähtut.

Ehted pole mõeldud vaid kehale, vaid ka hingele, peegeldades mälusüsteemi, mis kihiseb elust, iidsetest lugudest ja unustatud rituaalidest. Iga teos on järgneva dialoogiline avaldus ja meeldetuletus eelkäijate vaimsusest, mis elab edasi inimestes ning ümbritsevas looduses. 

Näitus toimub tänu Läti Kultuurkapitali Sihtasutuse ja Eesti Kultuurkapitali toetusele.

Madara Keidža (1994) on Läti kaasaegne ehtekunstnik, kes on tuntud oma sui generis disaini poolest, mis uurib looduse ja isikliku identiteediga seonduvat temaatikat ning ehet kui traditsiooni, kogemuse ja kuuluvuse sümbolit. Ta kasutab looduslikke materjale ja elemente, nagu puit, kivid, merevaik ja metallid. Keidža on osalenud mitmesugustel grupinäitustel ja kunstiprojektides Lätis ning rahvusvaheliselt, sealhulgas “Academia” (2019, Läti Rahvusliku Kunstimuuseumi Arsenālsi näitusesaal), “Värske liha kriitikale” (2019, AALi lõputööde näitus), “Perfect mess” (2019, Tallinna Tänava Kvartali Kunstikvartal), “1919 199+” (2016, Läti Kunstiakadeemia), “Viņas da(r)bā” (2016, Goethe Instituut Riias), “Autor 2016 – Rahvusvaheline kaasaegse ehtekunsti mess” (2016, Bukarest, Rumeenia).

Tagasi Posted on by

Indrek Mesi/ Ulrika Paemurru/ Tauris Reose

Aknanäitusel HOKSTOL HEDGA PÄRELMIT JALD esitab Indrek Mesi uudse vormikeele otsinguid. Autor seob ehtekunstniku ekspertiisi graafika ja AI-genereeritud visuaalidega ning propageerib seeläbi valdkondade dialoogi.

Indrek Mesi poolt AI-genereeritud visuaalid on litograafia meetodil laserkoopialt trükitud paberile, mida on omakorda liigendatud ja täiendatud metallist ehisdetailidega. Kujutiste valikul on Mesi vältinud stereotüüpilisi klantse AI-genereeritud pilte. Vastandudes teadlikult klišeede rohkele trendile, võib teostes digitaalsete ja analoogsete vahetöötluste tulemusel kohata pigem tummisemaid tumedamaid toone ja hübriidsemaid vorme, kui see mida tavapäraselt seostame AI-genereeritud kunstiga. Katsetused graafika alal lisavad lõpliku vormina teostes esinevatele visuaalelementidele omaette kihi, mis eristab neid lähtekohaks olnud genereeritud piltidele – sinna on lisandunud veelgi enam käelist tegevust ja protsessiga kaasnevaid nö visuaalseid tõlkevigu. Pildid kaotavad teravaid detaile, kuid võidavad juurde uut tekstuuri.

Projektiga soovib autor panustada aktuaalsesse diskussiooni kunstimaastikul AI-
genereeritud visuaalide teemal. Lähenedes AI-le kui ühele tööriistale paljudest, mida on võimalik lisada olemasolevatele oskustele ja tööriistade pagasitele, saab
AI-st väärtuslik kaaslane loomingulises töös, mis ei vähenda kunstniku enda panust
ega takista isikupärast lähenemist teose temaatikale.

Indrek Mesi (1987) on interdistsiplinaarne kunstnik, kes ühendab oma loomingus ehte- ja metallikunsti, graafikat, skulptuuri ja uusi tehnoloogilisi lahendusi. Mesil on bakalaureusekraad ehtekunstis ning omandamisel magistrikraad Eesti Kunstiakadeemiast samal erialal. Mesi teosed on olnud väljas soolo- ja grupinäitustel Eestis ja Hispaanias.

–

Ulrika Paemurru näituse KIVIAJA JÄREL keskmes on messingust ja kõrgkuumussavist pea- ja kaelaehted, mis segavad arhailisi materjale tänapäevaste vormidega ning mõjuvad kui eelajaloolised artefaktid samas omamata ühegi tegeliku kultuuriga otsest sidet. Projekt innustab vaatajat otsima tähedusi teoste sümboolikas ning looma enda taustast ja huvidest lähtuvat mütoloogiat. Ehtekunstile lisaks egüptoloogiat õppinud kunstniku paelub mõte, et inimesed pole ajas muutunud – et meid vaevavad ikka veel samad mured, valud ja küsimused, mis eelkäijaidki tuhandeid aastaid tagasi.

Paemurru kirjutab: “Mulle paistab ühe inimeseks olemise nurgakivina, et meil on vaja teada, kuidas asjad töötavad, leida seletusi ja alguspunkte ning selleks peame me taandama maailma keerukust enda jaoks mõistetavale tasemele – olgu selleks tasemeks siis muinasjutt või koostisosade tehniline nimestik. Sealjuures on omamoodi võluv, et faktiliste, koheselt kontrollitavate teadmiste puudus ei halva inimest, nagu ta võiks halvata masinat, vaid teadmiste rolli võtab üle kujutlusvõime – see viib omakorda tihti ka juba uute teadmiste tekkimiseni.”

Näitusel esitlemisele tulevad uued teosed on edasiarendused kunstniku eelmistest projektidest “Õrnad ahelad” (2018-2021) ning “Ebausk ja ebareaalsus” (2023). Näitus on osa Tallinna rakenduskunsti triennaali (TRTR) satelliitprogrammist.

Ulrika Paemurru (1989) on Tallinnas tegutsev visuaalkunstnik, kelle praktika keskmesse kuuluvad ehtekunst, videokunst ja interaktiivsed teosed. Paemurrul on magistrikraadid egüpoloogias (University of Liverpool, 2013) ja ehtekunstis (Eesti Kunstiakadeemia, 2023) ning kunstialaselt on ta end täiendanud veel HfG Karlsruhe ja Haute école des arts du Rhin ülikoolides ning praktikandina Ruudt Petersi stuudios Amsterdamis. Paemurru on esinenud näitustel Eestis, Itaalias ja Saksamaal.

–

Tauris Reose isikunäitus HAIGLANE JOOVASTUS koondab esemeid ja ehteid, mis peegeldavad kunstniku siseheitlust hetkedel, mil tunded on jäänud ühepoolseks. Näitus on osa Tallinna rakenduskunsti triennaali (TRTR) satelliitprogrammist.

“Mida pikemaks muutub periood joovastuse surve all, seda paeluvam ja ka aheldavam see on.

Iga järgnev samm võib olla ettearvamatu. Ma küll planeerin kogu järgneva teekonna – tunni, päeva, nädala, kuid ettearvamatud käänakud mõttemaailmas mängivad kõik ümber. Enesepeks läbi uute poovate järeleandmatute aadete, mis koormavad aju kuniks need mõtted võtavad üle kogu ümbritseva elu. Kaob söögiisu ja tekib haiglane joovastav tunne.

Mõtteline enesepeks võtab ajaga uusi vorme – äkki vabastaks füüsiline enese nüpeldamine mind neist mõtetest ja tunnetest. See on lihtsalt väsitav. Aju võib iga hetk plahvatada, see ei üllataks mind üldse. Mõtteid koondada muude eluks vajalike teemade ümber ei ole lihtsalt võimalik. Lihtsalt ei ole. Valitseb valurahu. Suutmatus endast välja rabeleda. Seal pole otsest teed, mille kaudu saaksin astuda uuesti üle serva tagasi reaalsusse. Tuleb vaid lasta ajal end kanda.”

Tauris Reose (1996) on Eestis tegutsev metallikunstnik ja õpetaja. Ta on Märjamaa Muusika- ja Kunstikooli vilistlane (2012), lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia metallikunsti eriala (Ehte- ja Sepakunst BA 2021) ja õpingute ajal täiendanud ennast Gothenburgi Ülikoolis Steneby Rootsis (2019). Tema töid on eksponeeritud Eestis, Rootsis, Hollandis, Ungaris ja Portugalis. Kunstniku loomingus on läbivateks teemadeks ülemõtlemine ning vaimse tasakaalu otsing.

Tagasi Posted on by

SAUN

Näitus on osa Tallinna rakenduskunsti triennaali (TRTR) satelliitprogrammist.

Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital, Saku Õlletehase AS ja Ferrorist OÜ.

Näitusel SAUN avaneb A-Galerii SEIFIS kolme kaasaegse sepakunstniku autoriloomingu kaudu vaatepilt, milles võib esmapilgul süüdistada liigset leilitamist, ülevihtlemist ning veidike vintis pead. Või ehk on süüdi sürrealistlikke algetega ruumi kujunemises saunas avalduv müstika? Valla pääsenud teise maailma uks, mis on täitnud lava nihutatud reaalsusega? Kuldne saunaviht, laeni veninud leilikulp, pronksist kerisekivid, sulanud seebid – need on esemed, mis jäävad Kalma sauna keskmisele päevale võõraks, kuid on siiski äratuntavad igale endast lugupidavale saunasõbrale. 

Ajalooliseltki on saun praktiliste vajaduste ja müstiliste maailmade kohtumiste lävepakk. Saunas pesti end, et pühapäeval kirikuriided selga ajada ja olla valmis hingepuhastuse kogemiseks. Saunas kergitati õlleteoks pärmi ja kuivatati liha, sünnitati ja kui keegi suri, viidi ta sauna ja pesti viimast korda puhtaks. 

Vepslased nimetavad oma pärimuses sauna ukseks teise maailma, Mulgimaal öeldi: “Sann om püham kotus kui kerik” ja Tammsaare kirjutab: “…Kui inimesed on üheskoos saunas käinud, siis on nad omad inimesed, peaaegu sõbrad. Saun teeb kõik ühesuguseks. Saun on nagu haud.” 

Saun on keerukas mõiste, struktuur, mis on samas meeletult selge ja lihtne. Saunalaval on asjad paigas. Leili visatakse siis, kui enamik selleks soovi avaldab. Kui kuumus hakkab liialt turjale või kui olud muutuvad vaimule liialt raskeks, on alati vaba võimalus lahkuda. Laval võib olla ihualasti või rätik ümber keha, kanda ujumispükse või bikiine, panna pähe vilditud saunamütsi ja kaitsta varbaid sussidega. Saunas võib olla sina ise.

Tänapäeval on see struktuur sattunud erinevate teaduste ja pseudoteaduste uurimise alla. Ilmub artikleid sauna kahjulikkuse ja kasulikkuse kohta, püütakse leida kõige õigemat leilitemperatuuri ja protseduuri kestvust, et saavutada suurimat kasutegurit. Välja on ilmunud teadjamehed, kes sätivad enne igat saunatseremooniat piinliku täpsusega kerisekive, valmistavad nõiakateldes eeterlikke tinktuure, pomisevad leilitalumise mantraid, peavad pikki loenguid selle kohta, millal, kuidas ja millega teha õige viht, ning leiavad igas saunas, kus nad viibivad, alati mõne väiksema või suurema vea. 

Kunstnike, siinkõnelejate arvates kehtib saunamaailmas lihtne kuldreegel: parim saun on see, mille lavale parasjagu sattunud oled ja viha võiks soovituslikult valmis lõigata siis, kui sauna minek on ees ootamas.

Taavi Teevet, Karl Uustal ning Tauris Reose on kolm eesti kunstniku ja sõpra, kes kohtusid sepakunsti õpingute ajal Eesti Kunstiakadeemias. SAUN on nende esimene ühine näituseprojekt.

Taavi Teevet (1996) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia (Disain ja rakenduskunstid  MA cum laude 2023) ning töötab seal alates 2021. aastast metallitöökodade meistri ja juhatajana. 2023. aastal pälvis Teevet Eesti Kunstiakadeemia noore tarbekunstniku preemia ning Marzee kaasaegse ehtekunsti galerii lõpetajate näituse preemia. Teevet on osalenud näitustel Eestis, Saksamaal, Belgias, Ungaris, Itaalias, Suurbritannias, Portugalis ja USA-s. Teevetit paeluvad materjalide ja tehnoloogiate sümbioos, klassikaliste tehnoloogiate eksperimentaalsed edasiarendused ja mäng materjali mälu ning laetusega. 

Karl Uustal (1999) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia metallikunsti eriala (Ehte- ja sepakunst BA 2021). Uustal näeb end lisaks kunstnikule ka käsitöölisena ning huvitub taidega seotud tundmustest. Loomingulises praktikas on tema jaoks oluline katsetusterohke protsess ning selle üllatuslikud ilmingud tulemis. Peamised meediumid, millega ta end väljendab on puit ja metall. Nende kahe materjali abil leiab ta elulisi ning ajaloolisi seoseid looduse ja tehnoloogia vahel.

Tauris Reose (1996) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia metallikunsti eriala (ehte- ja sepakunst BA 2021) ning lisaks õpingute ajal täiendanud ennast Gothenburgi Ülikoolis Steneby Rootsis. Ta on Märjamaa Muusika ja Kunstikooli vilistlane (2012) ning töötab seal ka õpetajana. Tema töid on eksponeeritud Eestis, Rootsis, Hollandis, Ungaris ja Portugalis. Kunstniku loomingus on läbivateks teemadeks ülemõtlemine ning vaimse tasakaalu otsing. 

Tagasi Posted on by

A-GALERII AASTANÄITUS UNISTUSI TÄHENDUSTEST

6. detsembril avas A-Galerii näituse, kus saab näha valimit 2024 aastal valminud Eesti kaasaegset ehtekunsti, abstraktseid objekte ning tarbeesemeid, mis pakuvad vaatajale laia tõlgendusruumi. Teosed on valminud erinevatest metallidest, tekstiilist, klaasist ning orgaanilistest materjalidest. Näituse teema hõlmab endas inimesi ja sotsiaalseid praktikaid ning mõtiskleb, millist rolli esemed ja neile omistatud tähendused meie reaalsuse loomisel mängivad.

Ehe ja kunstiobjekt on väärtuslik ning kihiline kultuurikandja. Ta on sümboliseerinud kuuluvust vastavasse sotsiaalsesse, religioossesse- või poliitilisse gruppi funktsioneerides hulka inimesi ühendava ja neid mingil viisil käituma paneva jõuna. Niisiis on tähenduse omistamine füüsilisele esemele mõjus võte nii isiklikul, kui ka grupi tasandil. Vaadeldavale objektile on võimalik omistada tähendusi, mida ilma vaataja tõlgenduseta ei eksisteeriks.

Objektide kaudu saab esitada hüpoteese tuleviku loomise kohta. Selline tegevus võimaldab harjumuspärastest tähendustest seoses esemetega lahti öelda ning nendega teadlikult mängida. See näitab, et tulevik ei ole fikseeritud, kuigi vahel võib nii tunduda. Näitus julgustab vaatajat läbi unistamise ja tõlgendamise mõtisklema realistlikele ning ulmelistele tulevikustsenaariumitele. Seda praktiseerides sünnib uusi ideesid ning olulisi tähendusi. 

Kunstnikud

Agnes Veski, Ane Raunam, Anneli Oppar, Anneli Tammik, Anne Reinberg, Bruno Lillemets, Claudia Lepik, Darja Popolitova, Edgar Volkov, Elize Hiiop, Ene Valter, Erle Nemvalts, Eve Margus, Harry Tensing, Hans-Otto Ojaste, Hansel Tai, Henry Mardisalu, Ive-Maria Köögard, Juulia Aleksandra Mikson, Julia Maria Künnap, Kadi Kübarsepp, Kadi Veesaar, Kati Erme, Keiu Koppel, Keesi Kapsta, Kertu Vellerind, Krista Lehari, Kristiina Laurits, Liina Lelov, Liisbeth Kirss, Mari Pärtelpoeg, Maria Valdma-Härm, Mart Talvar, Nils Hint, Piret Hirv, Raili Vinn, Riin Somelar, Sille Luiga, Taavi Teevet, Tatiana Iakovleva, Tõnis Malkov, Ulvi Haagensen, Urmas Lüüs, Urve Küttner, Valdek Laur, Viktorija Lillemets, Ülle Mesikäpp, Ülle Voosalu

Näituse koostajad

Kuraator: Liisi Kõuhkna

Kujundus: Anna Shkodenko

Graafiline disain: Cristopher Siniväli

Koordinaator: Sille Luiga

Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia

Tagasi Posted on by

Kunstnikuvestlus ja näituste tuurid A-Galeriis ja Hop galeriis

A-Galerii ja Hop galerii kutsuvad kõiki reedel, 2. juunil, Tallinna vanalinna päevade raames saama osa põnevatest ehte, tarbekunsti ja disaini näitustest koos kunstnikega. Kuulata saab vaimurikastavaid vestlusi erinevate kunstnikega ning avastada vanalinna galeriide näituseid koos nende autoritega.

Kaasaegse ehte- ja sepakunsti olulisim kohalik näituseruum ja autoriehete pood A-Galerii korraldab 2. juunil giidituurid oma aknanäitustele nelja maailmaklassi ehtekunstniku poolt. Galerii näituseprogrammijuht Sille Luiga tutvustab Philipp Spillmanni (NO), Carolin Dieleri (DE), Andrei Balašovi (EE) ning Mima Pejoska (MKD) näitusi.

Peale aknanäituste tuuri toimub A-Galeriis vestlus tunnustatud ehtekunstniku Maria Valdma Härmiga, kelle isikunäitus SÕNADE SURNUAED galerii ajaloolises seifiruumis üleval on. Vestlust viib läbi metallikunstnik ja kultuuriuurija Urmas Lüüs.

Vestlusele järgnevad näituse MEREVAATEGA MAJA avamispidustused A-Galerii naabergaleriis Hopis. Avamisel teevad näitusele autorituuri kunstnikud Aet Ollisaar ja Madis Liplap. 

AJAKAVA

16:30 – Aknanäituste tuurid A-Galeriis näitusteprogrammi juhi ja ehtekunstniku Sille Luigaga.

17:00 – Kunstnikuvestlus ja tuur autoriga A-Galerii seifinäitusel Maria Valdma Härmiga. 

18:00 – Näituse MEREVAATEGA MAJA avamine ja näituse tuur koos autorite Aet Ollisaare ja Madis Liplapiga Hop galeriis.

Tagasi Posted on by

Tanel Veenre EX POST: Kunstnikuvestlus ja näitusetuur autoriga

Vaata kunstnikuvestlust järele siit.

Kutsume laupäeval, 22. aprillil, kell 15 A-Galeriisse kuulama kunstnikuvestlust Tanel Veenrega.

Vestlus toimub Veenre äsja avatud isikunäituse EX POST raames, mis avanes 6. aprillil üheaegselt A-Galeriis ja Draakoni galeriis. Vestlust viib läbi metallikunstnik ja kultuuriuurija Urmas Lüüs. Vestlusele järgneb näitusetuur koos autoriga mõlemas galeriis.

Kahes ruumis toimuv näitus on üleval Draakoni galeriis kuni 29. aprillini ning A-Galeriis kuni 6. maini.

Näituse külastus ja kunstnikuvestlusel osalemine on tasuta. Kohtade arv on piiratud, kuid vestlus salvestatakse ning saab olema kõigile huvilistele järelvaadatav A-Galerii kodulehel.

A-Galerii kunstnikuvestlusi toetab Eesti Kultuurkapital.