Tag Archives: Kadi Veesaar

Tagasi Posted on

Kadi Veesaar/ Nathaniel Lazar/ Maria Kiialainen

Reedel, 05.09 kl 18 avanesid A-Galerii akendel näitused PORTAAL, OLEMATUSE KAAL ja METSA KAUNISTUSED.

Isiknäitusel PORTAAL jätkab Kadi Veesaar ehte ja skulptuuri piiri uurimist, ehet saadab tema fotolooming. Varasemalt peamiselt metalli materjalina kasutanud Veesaar esitab seekord teoseid kivist, rõhutades näiliselt tugeva materjali õrnust ja taktiilsust. Veesaar on fotograafiaga tegelenud ligi 20 aastat ning kasutanud oma ehete lähtepunktina alati fotot, kuid PORTAAL on tema esimene näitus, kus on korraga eksponeeritud mõlemad. Veesaar kirjutab oma loomingust nii: 

“Tänapäeval on kõigil kiire ja ennast on peaaegu võimatu välja lülitada. Kuidas ennast selles olukorras aidata?! Kuidas varastada hetki enda jaoks ja leida lõõgastust?! Istudes oma esimese lõuendile prinditud “Portaali” foto ees avastasin end korraga mujalt. Sealt, kuhu keegi mulle järgneda ei saa. Kus saan olla iseendaga üksi ja ainult enda päralt. Seda kõike olukorras, kus mu väikelaps vajab pidevat tähelepanu, ehted töölaual lõpetamist ja rohi maasikapeenras rohimist.

Nii sündis idee luua töövahend endale ja teistele. Fotokaameraga maalitud maal, mis suunab sind läbi voogava unenäolise pehmuse “Portaali.” Saad reisida linnulennul kohtadesse, kuhu keegi peale sinu ei pääse. Kus hetkeks keegi sinult midagi ei oota ja saad olla lihtsalt iseendaga. 

“Portaaliga” kaasneb peoehe ehk objekt, mida saab hoida peos ja tunnetada selle vormi ja kummaliselt rahustavat jahedat pinda. Maal on seinale, ehte aga võib võtta kaasa, kui on soov siseneda portaali kodust väljaspool.”

Kadi Veesaar (1976) on eesti kunstnik, kelle looming hõlmab fotot, ehteid ja objekte. Fotograafina jäädvustab ta emotsiooni, ehtekunstnikuna materialiseerib selle, väljendades end peamiselt metallis ja kivis. Kunstnikule on oluline ehte suhe kandjaga. Ta julgustab ehet katsuma, tajuma, märkama, tunnetama. Veesaarel on varasemad magistrikraadid tekstiilitehnoloogias/rõivadisainis ning informaatikas, ehtekunsti õppis ta EKAs (2013-2015) ning on lisaks end korduvalt täiendanud välismaal. Alates 2015. aastast tegutseb Kadi Veesaar vabakutselise kunstnikuna, ta on osalenud mitmetel kodumaistel ja rahvusvahelistel näitustel ning õpetanud EKAs ja TÜ Viljandi kultuuriakadeemias. Veesaar tegutseb Tartumaal isiklikus stuudios ning ka Tartus ühisateljees Cirrus.


Näitus OLEMATUSE KAAL esitleb minimalistliku ehteseeriat, mis uurib tähenduseta vormi ja mälestuste koormat.

Nathaniel Lazar (1994) on New Yorgist pärit juveliir, kes elab ja töötab alaliselt Tallinnas. Peamiselt valmistab ta eritellimusel abielu- ja kihlasõrmuseid, põimides kaasaegset minimalistliku esteetikat traditsiooniliste tehnikatega. Pärast bakalaureusekraadi omandamist Skidmore’i kolledžis (2016), kus ta pälvis tunnustuse ehte- ja metallikunsti erialal, töötas ta kolm aastat David Yurmani juures juveliirina valmistades luksusehteid. Käesolev näitus on tema esimene kaasaegse ehtekunsti väljapanek.


Näitusel METSA KAUNISTUSED näeb Soome kunstniku Maria Kiialaineni ehteid ja tekstiili kombineerivat installatsiooni. Kiialaineni ehted on justkui kantavad skulptuurid, mille kaudu saab uurida inimese ja looduse suhet. Installatsiooni idee kasvas välja seenelkäigu mälestustest, tema peretraditsioonist, mis on oluline ka siinses kultuuripärandis.

Näituse jaoks ammutab Kiialainen inspiratsiooni Helsingi ohustatud Stansviki metsast. Installatsioon koosneb kolmest tekstiilpinnast, millest igaüks kujutab erinevat maastikku, kus kasvavad seened: rohumaad, lehtmetsad ja kõdu. Nende peale on peidetud väikesed realistlikud seenekujud, mis on valmistatud metallist ning kaetud kuumemailiga. Olles ühtaegu kantavad ehted ja installatsiooni osad, seovad “seened” inimkeha mõõtkava metsa mõõtkavaga.

METSA KAUNISTUSTE kaudu kutsub Kiialainen vaatajaid süüvima metsa kihilistesse maastikesse ja mõtisklema nähtamatute võrgustike üle, mis hoiavad elurikkust ja seovad meid loodusega.

Maria Kiialainen on klaasikunsti taustaga Soome kunstnik, kes töötab kaasaegse ehtekunsti, skulptuuri ja installatsiooni väljadel. Ta kasutab oma töödes sageli segamini vaske, emaili, tekstiile ja looduslikke materjale. Ta omandas magistrikraadi Burg Giebichensteini Kunsti- ja Disainiülikoolis Saksamaal 2020. aastal, kus tema diplomitöö pälvis Saale Sparkasse kunstipreemia. Kiialainen on olnud finalist mainekatel konkurssidel Talente ja BKV Prize for Young Applied Arts. Tema töid on eksponeeritud rahvusvaheliselt, sealhulgas isikunäitustel Berliinis (2020) ja Soomes Taidekeskus Idä’s (2024). Kiialaineni teosed kuuluvad Soome Riiklikusse Kunstikogusse.

Kõiki näituseid toetab Eesti Kultuurkapital.

Maria Kiialaineni näitust toetab ka Soome Kunstide Edendamise Keskus.

Tagasi Posted on

ÜKS TA KÕIK: AASTANÄITUS 2025

Eesti ehtekunsti suurim iga-aastane ühisnäitus keskendub seekord väärtustele. Praegusel ajal, mil väärtust nähakse sageli numbrite kaudu, juhivad kunstnikud tähelepanu väärtuse teistsugustele vormidele, mis sünnivad koostööst, kogukonnast ja ühises ruumis kujunevatest suhetest. Näitusel on tänavu teoseid nii A-Galerii kogukonna kunstnikelt kui ka autoritelt, kes on ehtevaldkonnaga uuel moel suhestunud, koondades eri põlvkondade ja taustade kokkupuutepunkti.

Aastanäituse kujunduse loonud kunstnik Karl Joonas Alamaa töötab rõivatekstiilijääkidest valmistatud pehmete figuursete objektidega, mida täiendavad puidust ja metallist orgaanilised pinnastruktuurid. Kujundus põimib ehted ja skulpturaalsed vormid ning suunab mõtisklema, milline võiks olla ehtekunsti roll inimeseks olemise ja teravalt kontrastsete ühiskondlike kriiside keskel.

Pealkiri „Üks ta kõik” viitab pingetele erilisuse ja universaalsuse väärtustamise vahel, kõlamas irooniline: mis iganes, vahet ju pole. Iga teos ja näitus on justkui oma väikese maailma probleemi püstitus ja võimalik lahendus, üks paljus. Suure ühisnäituse puhul avaneb väärtuste ruum, kus näiliselt sarnased osad korrutuvad ja erilisus hajub, kuid vaatamata sellele kerkib pinnale midagi oluliselt ainulaadset, uusi vaatenurki ja ootamatut uuenduslikkust pakkuvat.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Kuraator: Sille Luiga

Kujundaja: Karl Joonas Alamaa

Graafiline disain: Villem Sarapuu

64 kunstnikku: Mirjam Aun, Andrei Balašov, Merike Balod, Jens Andreas Clausen, Margus Elizarov, Rita-Livia Erikson, Kati Erme, Elize Hiiop, Tatiana Iakovleva, Hedi Jaansoo, Ivar Kaasik, Keesi Kapsta, Mari Käbin, Liisi Kõuhkna, Keiu Koppel, Ülle Kõuts, Kalle Kotselainen, Olga Tea Krek, Kadi Kübarsepp, Triin Kukk, Valdek Laur, Kristiina Laurits, Krista Lehari, Claudia Lepik, Viktorija Lillemets, Elis Liivo, Urmas Lüüs, Keiu Maasik, Tõnis Malkov, Henry Mardisalu, Ülle Mesikäpp, Juulia Aleksandra Mikson, Paul Aadam Mikson, Maarja Niinemägi, Erle Nemvalts, Ulrika Paemurru, Õnne Paulus, Margit Paulin, Mari Pärtelpoeg, Darja Popolitova, Ane Raunam, Anne Reinberg, Mari Relo-Šaulys, Liisa-Chrislin Saleh, Tamara Sergijenko, Kairi Sirendi, Birgit Skolimowski, Riin Somelar, Kärt Summatavet, Hansel Tai, Sven Tali, Harry Tensing, Margus Tänav, Bianca Triinu Toots, Kertu Tuberg, Maria Valdma-Härm, Ene Valter, Katrin Veegen, Kadi Veesaar, Kertu Vellerind, Tea Vellerind, Raili Vinn, Ülle Voosalu.